See, et kolmanda kvartalis vähenes Eesti SKP 2,5 protsenti, oli üsna ootuspärane ning oluline on see, et kvartali võrdluses langus peatus, märkis Mertsina.

Mertsina sõnul on positiivne, et töötleva tööstuse tootmismahu, ekspordimahu ja jaekaubanduse müügimahu langused on stabiliseerunud, kuid energia tootmismaht, mis selle aasta esimesel poolel andis ligi poole SKP langusest, väheneb jätkuvalt väga kiiresti.

"Samuti halveneb majanduse üldine kindlustunne. Kui teenuste sektoris, sealhulgas jaekaubanduses, on kindlustunde halvenemine jäänud madalale tasemele peatuma, siis tööstussektori ja ehituse kindlustunne nõrgeneb edasi," nentis Mertsina.

Samuti on vaatamata suhteliselt heale seisule tööturul ja tugevale palgakasvule endiselt väga nõrk majapidamiste kindlustunne.

"Hirm töötuks jääda ja mure oma finantsseisu pärast on jätkuvalt suur. Inimeste hoiused on küll võrdlemisi suured, kuigi ebaühtlaselt jaotunud, ent kiire inflatsioon on nende reaalväärtust tublisti kärpinud ja viinud need allapoole pandeemiaeelset trendi. Samuti on võrdlemisi suur osa, septembris 29 protsenti, hoiustest paigutatud tähtajalistele kontodele, mida lähiajal tarbimises tõenäoliselt ei kasutata," lausus Mertsina.

Hinnakasvu aeglustumine ja nõrk nõudlus on vähendanud ettevõtete käivet ning tööpuudus seetõttu veel suureneb, lisas ta.

Probleem on ka jätkuv võrk välisnõudlus. "Meie suuremate kaubanduspartnerite majanduse olukord halveneb ega paku häid ekspordivõimalusi. /.../ Välisnõudluse taastumine tuleb järgmisel aastal küll tõenäoliselt väga aeglane, kuid see peaks pakkuma Eesti ettevõtetele veidi rohkem ekspordivõimalusi," nentis Mertsina.

Samuti pole veel täiesti kohale jõudnud keskpankade karm rahapoliitika, mis on juba praegu laenunõudlust vähendanud. "See piirab investeeringuid, mis omakorda annab löögi majanduskasvule," ütles Mertsina.

Järgmisel aastal peaks reaalpalga kasvu toel suurenema tarbimine, mis tähendab Eesti majandusele mõnevõrra paremat olukorda, lisas ta.