Pärnumaal Paikusel on Eesti ainus tehas, kus segaolmejäätmetest sorteeritakse välja materjalid, mida saaks veel kasutada. Lihtne see pole, sest olmejäätmete seas on palju toidujäänuseid, mis ümbertöötlemiseks sobiliku materjali ära rikuvad.

"Kui rääkida sekundaarjäätmetest, siis tulukus on keeruline küsimus, küll aga saame rääkida sellest, et mingi väärtus pärast korraliku töötlust, nende eraldamist on olemas," tõdes Paikre OÜ operatsioonide juht Keit Nestor.

Eesti enda plasti ümbertöötlemise võimekus on väike, nii viiakse seda Lätti, Leetu ja Poola. Piiri taha, Soome, Rootsi ja Poola, rändavad ka tetrapakid. Tallinna jäätmekeskuse juhi Rein Kalle sõnul peab väide, et jäätmed on tänapäeval uus ressurss, paika ainult osaliselt - tegelikult tuleb osadele jäätmetele siiski peale maksta.

"Näiteks ehitusjäätmed, mis on kogutud kõik ühte konteinerisse, selle eest maksame korralikult peale. Ka liigiti kogutud ehitusjäätmed, ka nende eest maksame peale. Paberi eest saame natukene raha, kile eest saame natukene raha, puidu eest, tänu kui nii võib öelda, energia hindade kasvule saame ka juba raha," rääkis Kalle.

Kalle sõnul on plastjäätmete ringlusse laskmine suur probleem, sest see erineb liigiti väga palju - mõnda on võimalik üles sulatada, teist mitte.

"Kogu selle plasti seest head plasti välja noppida on päris keeruline. PET-pakendit me teame, et selle viid taaraautomaati, selle eest  on võimalik saada natukene raha, aga palju plasti on seda, mida keegi ei taha," tõdes Kalle.

"Täna on plastide järele nõudlus. Hind oli korra palju kõrgem kui ta täna on, aga plastid lähevad hinda just seetõttu, et Euroopa Liit on seadnud eesmärgiks, et aastaks 2024 ja 2025 peab kõikidest turule lastud plastikpudelitest 20 protsenti olema tehtud juba teisesest materjalist," ütles RagnSells Eesti tegevjuht Kai Realo.

Mida rohkem materjale taaskasutatakse, seda vähem on Realo sõnul vaja avada uusi maardlaid.

Elu on juba näidanud, et ka praegune kasutu sodi võib kiiresti hinda minna.

"Ma mäletan aega, kui näiteks saepuru püüti panna igasugustesse prügilatesse ja töösturid ütlesid, et kui prügilat ei luba teha, siis panen tehase kinni. Praegu on saepuru sellises hinnas, et kõik otsivad tikutulega taga," märkis Kalle.