HTM kirjutas kirjas koolijuhtidele, et palga alammäära kokkulepe ei ole käsitatav konkreetse töötingimusena ja seega ei ole praegu tegu kollektiivse töötüliga (KTTLS § 2 lg 1), kus hoiatusstreik on lubatud. Samuti väitis HTM, et käimas pole töötüli, vaid üksnes "ettevalmistavad arutelud".

"Palk on üks kõige tähtsam töötingimus. Samuti on palk väga konkreetne. Praegused erimeelsused puudutavad palka. Loomulikult on hetkel tegu kollektiivse töötüliga," kommenteeris HTM-i kirja streigijuht Voltri.

"Riiklik lepitaja on töötüli oma menetlusse võtnud. Kui tegu poleks seaduse mõttes töötüliga, poleks riiklik lepitaja seda menetlusse võtnud – tema ainus roll on töötülide lahendamine (KTTLS § 8 lg 1)," lisas Voltri.

"Kas hoiatusstreigiks vajalikud tingimused on täidetud? Hoiatusstreigiks peavad olema täidetud kaks ja ainult kaks tingimust: hoiatusstreigi kestus ei tohi olla rohkem kui üks tund. See tingimus on täidetud. Kavandatavast hoiatusstreigist tuleb teatada kirjalikult vähemalt kolm päeva ette. Ka see tingimus on täidetud. EHL-i tegevus lähtub otseselt seadustest ja vastavat regulatsiooni on sel moel tõlgendatud ka kohtus," sõnas Voltri.

"Seega kõik nõuded hoiatusstreigiks on täidetud ning sel reedel toimub korrektne õpetajate hoiatusstreik," lisas ta kirjas haridusasutustele.

ERR-ile sõnas Voltri selgituseks, et HTM-i kiri on täis faktivigu, valet ja demagoogiat. "Ilmselt valitsus paanitseb või üritab põhiprobleemilt tähelepanu kõrvale juhtida või on hakanud vett segama," ütles Voltri.

Haridustöötajate liit teatas 3. novembril, et kuna valitsus venitab palgaläbirääkimistega ega pole erinevalt õpetajatest pakkunud välja ühtki konkreetset plaani kokkuleppe täitmiseks, toimub 10. novembril üle Eesti õpetajate hoiatusstreik.