Islandi päästekeskus kinnitas pärast arutelu meteoroloogiajaama spetsialistidega, et rahvusvaheline Keflaviki lennujaam ohus ei ole.

Kahe laama murdejoonel elamine tähendab islandlaste jaoks, et iga päev võib tõukeid tunda. 2010. aasta Eyjafjallajökulli tuhapilve ja lennuühenduste katkestamist mäletatakse ka mandrieuroopaski.

Esimesed märgid tõsisemast ohust ilmnesid oktoobri viimasel nädalal, kui kolme päeva jooksul toimus üle 5500 väiksema maavärina, tugevaim neist magnituudiga 4,5. Mida päev edasi, seda rahutumaks maapind muutus.

Viimase nädala jooksul on maavärinaid olnud ühes ööpäevas 800-900 ringis.

Grindavik on Islandi edelaosas, mille all on 15-kilomeetri pikkune magma tunnel. Alguses oli tunnel 1500 meetri sügavusel, nüüd on too kerkinud 800 meetri sügavusele.

Geofüüsik Armann Hoskuldsson ütles, et asi on eeldatust hullemgi. "Taas kord tekkis lõhe. Teame ju kraatrist ning Grindavik asub enamjaolt 2000 aastase laava peal," ütles ta.

Grindavikist vaid kümne kilomeetri kaugusel asub maailmakuulus Sinine laguun. Seda, et olukord võib muutuda ohtlikuks, teadsid pigem islandlased, aga mitte need, kes seal mõnulemas käisid. "Oleme Islandil vaid üks kord, seega tahtsime väga tulla," ütlesid turistid Austraaliast.

Seismiline aktiivsus kasvas niipalju, et neljapäeval pandi Sinine laguun kinni.

Laupäeval otsustas kriisimeeskond, et on tõsine vulkaanioht. Pealegi polnud Grindavikis osaliselt sooja vett ja elektrit, sest tõuked katkestasid ühenduse. Üle 3000 Grindaviki elaniku tuli evakueerida. Päästjad käisid hooneid läbi ja nii mõnelgi majal oli märge, et vulkaanilise puhkuse tõttu pole kedagi kodus.

Grindaviki elanik Sigridur Hjamarsdottir ütles, et kodust lahkumise pärast muretsemine ei ole praegu peamine, põhiline on ohust eemale saada.

Linn saadi tühjaks pooleteist tunniga. Lähipiirkonnas avati mitu keskust, kuid neid vaja eriti ei läinud, sest enamus sai peavarju sõprade või sugulaste juures. Pühapäeval lubati ühe linnaosa elanikud viieks minutiks koju tagasi asju võtma. Päästa tuli mitte ainult lemmikloomi, vaid ka lambaid.

Ohustsenaariume on praegu kolm. Esimene tähendakski vulkaanipurset Grindaviki lähistel.

"Varianti, et see lõpeb purskega, tuleb pidada arvestatavaks. Raske on öelda, millal. See võib iga hetk juhtuda," sõnas geofüüsika professor Magnus Tumi Gudmundsson.

Teine võimalus on, et vulkaanipurset ei juhtugi. Kolmas versioon on, et magma liigub mööda tunnelit merre.

Ekspresident Olafur Ragnar Grimsson teatas esmaspäeval, et 13 kilomeetrit poolsaarest mere suunas on Eldey kaljusaare juures toimunud 30 maavärinat. Reykjanesi poolsaarel, kus Grindavik asub, on Fagradalsfjall vulkaan pursanud viimase kahe aasta jooksul kolm korda, kuid need olid inimasustusest eemal. Enne 2021. aastat oli piirkond kaheksa sajandit rahus.

Islandi president Gudni Johannesson pöördus seoses vulkaanipurske ohuga ka rahva poole.

"Oleme väike rahvas, islandlased. See võib olla päris hea, kui ajad on rasked ning saame muuta oma väiksuse tugevuseks. Sellistel aegadel oleme kui väike perekond," ütles president.