Eesti ehitusettevõtted ehitasid selle aasta teises kvartalis püsivhindades kokku 12 protsenti vähem kui aasta varem samal perioodil. Eesti Töötukassa andmed näitavad, et sel aastal on ehitussektorist rohkem inimesi end töötuna arvele võtnud kui kahel eelmisel aastal, ütles tööotsijate teenuste osakonna juhataja Anniki Paulus. 

"Sellel aastal umbes 9000 inimest. Eelmise aasta numbrid jäid 7200 kanti. Ja võib öelda ka seda, et ehitustööpakkumiste arv on tänavu väiksem kui kahel eelmisel aastal," tõdes Paulus.

Kuna ka Soome ehitussektor on tõsises kriisis, siis ei ole sealtki eriti tööd loota. Soome Ehitusliidu Uusimaa piirkonna volinik Urmet Aru tõdes, et eestlaste osakaal Soome ehitussektoris on vähenenud: "Eestis on ehitajate palgad korralikule tasemele tõusnud. Ilmselt sellepärast ongi viimaste aastatega väga paljud suundunud kodumaale, kuna pered on seal."

Kui varem piisas Soome ehitama minekuks sageli vaid heast tahtest, siis nüüd enam ilma oskusteta inimesi eriti vaja pole.

"Praeguse ehitussektori kriisiga sõelutakse neid päris palju välja - oskusteta ehitajaid jääb päris palju ilma tööta," ütles Aru. "Tippaegadel oli vaja lihtsalt töömehi, kelle eest nii-öelda arveid saata iga tunni eest. Siis olid nad kasulikud, aga nüüd jäetakse tööle tippspetsialistid, kes suudavad töötada iseseisvalt ja teevad tulemuslikku tööd."

Ka töötukassa on märganud, et viimastel kuudel on registris suurenenud Soomes töötuks jäänud ehitajate arv.

"Soomest on tulnud inimesi tagasi ja töötukassast ka töötuskindlustushüvitist küsinud," rääkis Paulus. "Kui tavaliselt on nädalas 60 juhtumit, siis eelmisel nädalal oli 90," tõi ta näite. Aga tema sõnul on paljud oma elu juba Soomes sisse seadnud ja kasutavad seetõttu ka Soome tööturuasutuse võimalusi.

Aru sõnul on Eesti ehitaja muutunud soomlastele juba liiga kalliks, pigem eelistatakse palgata tööjõudu väljastpoolt Euroopa Liitu.  

"Ma usun, et eestlastel on Soomes tööd ka tulevikus, kuid ehituse alal on viimaste aastate trend tõepoolest see, et soovitakse palgata pigem kaugemalt pärit töötajaid, pigem kolmandatest riikidest. Objektidel on kuulda palju vene keelt ja palju on Soomes ka endise Jugoslaavia maadest pärit töötajaid," selgitas Aru.

Tema jutust tuleb välja, et et inimesed on siiski väga kohanemisvõimelised. Kui varem tõmbasid soomlased Eesti niinimetatud Kalevipoegadel sageli naha üle kõrvade ja jätsid palga maksmata, siis nüüd on paljud Eesti ehitajad endale oma firma teinud ja pügavad ise teisi.

"Just rääkisin ühe sellise Eesti tööandjaga, kes paar-kolm aastat tagasi astus ametiühingu liikmeks ja tõi esile väga palju ebakohti, mis temal töökohal oli. Ja nüüd ta on ise selle viimase paari aastaga ettevõtjaks hakanud ja käitub ise täpselt samamoodi."