Kosmosest võib saada suurriikide järgmine võistlusväli

Ajaleht The Times kirjutab, et suurriigid tunnevad kosmose vastu üha suuremat huvi ning valmistuvad võimaluseks, et seal tuleb oma varasid vastaste eest ka kaitsta.
2022. aastal tekitas lääneriikides suurt ärevust Hiina satelliit Shijian-21, mis suutis teise, kasutusest väljas satelliidi orbiidilt eemaldada ja saatis selle nii-öelda orbiidi surnuaiale. Kuigi seda esitleti kosmoseprügi koristamisena, kardeti, et tegemist võis olla katsetusega, kuidas vajadusel vaenlase satelliite orbiidilt kõrvaldada.
Neli aastat hiljem kinnitas USA esmakordselt kosmoserelva paigutamist orbiidile. See on esimene kord, kui USA tunnistab avalikult oma ründevõime olemasolu kosmoses.
Ekspertide hinnangul ei ole tõenäoline, et tegemist on tavalise satelliiditõrjeraketiga, sest satelliidi purustamine tekitaks tohutult kosmoseprügi, mis võiks kahjustada ka USA enda satelliite. Võimalike relvasüsteemidena nimetatakse segamistehnoloogiat, vahendas The Times.
Briti erukindral Chris Deverell tõdes, et oli vaid aja küsimus, millal suurriigid arendavad välja võimekuse üksteist kosmoses rünnata.
"Võimalus kosmoses võidelda on eksisteerinud juba märkimisväärselt aega. India, Hiina, Venemaa ja USA maapealsed relvad on satelliite juba välja löönud. Riigid on sisuliselt teistele näidanud, et neil on selleks võimekus," ütles Deverell.
USA ja Euroopa toetuvad sidepidamiseks kosmosele rohkem kui Venemaa. Deverelli sõnul prooviks Venemaa tavapärases sõjas kõigepealt GPS-satelliite hävitada.
"See oleks suur hoop mitte ainult sõjalisele võimekusele, vaid ka ärisüsteemidele, pangandusele ja telekommunikatsioonil. Raketid ja pommid toetuvad täpsuse osas GPS-ile. Raketihoiatussüsteemid sõltuvad kosmose satelliitidest," ütles Deverell.
Eksperdid eeldavad, et võimalik konflikt võib puhkeda ka Kuul. USA, Hiina ja Venemaa arendavad kõik Kuu-missioone ning tunnevad huvi seal leiduvate mineraalide vastu.
Deverell hindab, et Kuud saaks kasutada ka vahepeatusena Marsile suundumisel ning kommunikatsioonikeskusena.
"Praegu on Kuul regulatsioone väga vähe ja üha enam kerkib esile konflikti oht Kuul. Sest kuna üha rohkem inimesi soovib Kuule minna, pole reegleid selle kohta, kellele milline osa sellest kuulub. Me pole veel sealmaal, aga see aeg on tulemas," ütles Deverell.
Toimetaja: Karl Kivil
Allikas: The Times










