Märk tõdes saates, et Ukrainas käivas sõjas viimase nädala jooksul rindejoon oluliselt muutunud ei ole. Jätkuvalt ründavad Vene väed aktiivselt Donetski oblastis Avdijivka ja Marijinka asula piirkonnas ning on Avdijivkast põhjas ja kagus olevas tööstuspiirkonnas mõnevõrra edenenud.

Lisaks ründavad Vene väed Bahmuti ümbruses nii põhja- kui lõunapool, aga seal ei ole nad Märgi sõnul erilist edu saavutanud. Vene väed ründavad ka Kupjanski, Svatove ja Kreminna liinil.

Ukraina on Bahmuti juures läbi viinud lokaalseid rünnakuid, kuid rindejoon pole liikunud. Lisaks on Ukraina jätkanud lokaalseid rünnakuid Zaporižžja oblastis Verbove piirkonnas, kuid samuti suurema eduta.

Märk lisas, et Dnipro jõe idakaldal, kus algas Ukraina vägede operatsioon juba rohkem kui kuu aega tagasi, on Ukraina suutnud oma sillapäid laiendada. "Tänaseks on jõutud Hersoni linnast kirdes umbes 30 kilomeetri kaugusel üle jõe suurusjärgus kaks-kolm kilomeetrit ja Hersonist 15 kilomeetrit kagus ollakse üle jõe kuni neli kilomeetrit. Selle operatsiooni lähim eesmärk on Vene föderatsiooni väed suruda välja selliselt, et nad ei ulataks oma suurtükisüsteemidega Hersoni linna ja selle ümbruse asulaid häirima. 152mm suurtükisüsteemi, mida Vene väed põhiliselt kasutavad, efektiivne laskekaugus on 25 kilomeetrit," selgitas kolonel.

Märk rääkis, et Vene väed on kõvasti pingutanud, et mitte lasta üle Dnipro jõe olevatel Ukraina sillapeadel kasvada või sinna täiendavaid vägesid tuua. Tema sõnul on Vene vägede kaotused seal ka väga suured. "Selle nelja nädala kaotusteks hinnatakse suurusjärk 3500 Vene sõdurit nii haavatute kui ka langenutena. Ja see on juba tegelikult sundinud Vene väejuhatust ka mujalt rindelt sinna piirkonda üksusi suunama," sõnas kolonel.

Ukraina väitel on Venemaa kaotanud alates täiemahulisest sissetungist üle 300 000 sõjaväelase, ajakirja The Economist hinnangul on hukkunud umbes 70 000 ja viga saanud 120 000 Ukraina sõjaväelast. Märgi sõnul on ohvrite arvuga keeruline spekuleerida ja sõja mõlema osapoole kaotused on väga suured. Samas ongi tema sõnul ründaja kaotused suuremad.

"Ilmselgelt on ka Ukraina poolel kaotused suured ja Vene Föderatsiooni poolel palju suuremad. Ründaval poolel ongi suuremad kaotused. Ja osaliselt tuleneb ka taktikavalikust, kus Vene Föderatsiooni relvajõud inimelusid ei loe, samal ajal Ukraina vägede jaoks on inimelu väga tähtis. Ka sellest on kindlasti taktikalised käitumise erinevused. Ja Ukraina kaotused on kindlasti mitme suurusjärgu võrra väiksemad kui Vene Föderatsioonil," rääkis ta.

Märk tõdes, et umbes viis kuud kestnud Ukraina vastupealetung ei ole oodatud edu toonud ja selle ajaga oleks Ukraina sõjaväelased pidanud jõudma Krimmi poolsaare servani välja.

Märgi sõnul on pealetungi venimise põhjuseid mitu.

"Sõda on jõudnud staatilise positsiooni- ja kurnamissõja faasi. Ja see on ka kõige suurem risk, mida (Ukraina relvajõudude juhataja) kindral Valeri Zalužnõi (The Economistis) defineerib, et kui selline kurnamissõda, staatiline sõda jääb kestma aastateks, siis see lõpuks kurnab välja mitte ainult Ukraina relvajõud, vaid kogu riigi," rääkis ta.

"Ja miks ollakse sellesse seisu jõudnud, seal on mitmeid faktoreid. Üks kindlasti on lääne sõjaline abi, mis on olnud võib-olla piisav Ukrainat sõjas hoidmaks, aga mitte otsustavat edu saavutamaks. Teiseks, mida Zalužnõi välja toob, on tehnoloogia areng ja ta toob seal välja just droonid ja luurevahendid, mis on loonud olukorra, kus Ukraina pool teab täpselt, mida vastane teeb ja vastane teab täpselt, mida Ukraina teeb. Ehk suuri üksusi kontsentreerida ja liikuma panna on väga raske, sest see on vastasele näha ja sinna tellitakse kaudtuli peale. Ehk tegutsetakse pigem väikeste üksustega ja see on üks osa probleemist," selgitas Märk.

"Teine suur osa probleemist on see, et Vene Föderatsioonil on jätkuvalt väga suur ülekaal nii relvastuses, varustuses, rakettides kui ka laskemoonas, samuti elavjõus. Kõik need faktorid kokku on selle sõja n-ö staatiliseks positsioonisõjaks muutnud ja see olukord kindlasti ei ole hea Ukraina vaatest ja on pigem kasulik Vene Föderatsiooni poolele," lisas ta.

Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kommenteeris "Ukraina stuudios" sõjaga seotud poliitilisi protsesse: