Oluline Venemaa-Ukraina sõjas neljapäeval, 28. mail kell 21.59:

- Briti luure: Ukraina sõjas on hukkunud pea 500 000 Vene sõdurit;

- Ukraina ärgitas lõpetama Venemaa privileegid ÜRO julgeolekunõukogus;

- Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16;

- Vene rünnakus Hersoni mänguväljakule hukkus pereisa, perekond sai vigastada;

- Zelenski teatas uutest kaugrünnakutest Venemaa naftatööstuse pihta;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit.

Briti luure: Ukraina sõjas on hukkunud pea 500 000 Vene sõdurit

Ukrainas on hukkunud ligi 500 000 Vene sõdurit teatas Suurbritannia küberluure (GCHQ) direktor Anne Keast-Butler oma esimeses avalikus kõnes, kus kaardistas Suurbritanniat ähvardavaid ohte ja tutvustas nende tõrjumiseks vajalikke meetmeid. 

Kuigi nii Kiiev kui ka Moskva avaldavad regulaarselt hinnanguid vastaspoole kaotustele, ei soovita enda omi täpsustada. Veebruaris ütles aga president Volodõmõr Zelenski, et Ukraina on alates 2022. aastast kaotanud 55 000 sõdurit.

BBC venekeelne toimetus on alates 2022. aasta veebruarist koos sõltumatu väljaande Mediazona ja vabatahtlikega arvestanud Venemaa sõjakaotusi. Nad peavad nimekirja isikutest, kelle surm on suudetud kinnitada ametlike teadaannete, ajaleheartiklite, sotsiaalmeedia ning uute mälestusmärkide ja hauatähiste abil.

Seni on BBC suutnud kinnitada 223 539 Ukrainas Venemaa poolel võidelnud ja hukkunud sõduri ning ohvitseri nime.

Tegelik hukkunute arv on arvatavasti palju suurem ning sõjandusekspertide hinnangul võib kalmistute, sõjamemoriaalide ja järelehüüete analüüs kajastada vaid 45–65 protsenti tegelikest kaotustest.

Ukraina ärgitas lõpetama Venemaa privileegid ÜRO julgeolekunõukogus

Ukraina alaline esindaja ÜRO juures Andri Melnõk juhtis neljapäeval taaskord ÜRO tähelepanu küsitavatele õiguslikele alustele, millele tuginedes Venemaa sai oma alalise koha ÜRO julgeolekunõukogus ja nõudis selle staatuse äravõtmist.

Uudistekanali Ukrinformi andmetel tegi diplomaat märkused kõrgetasemelisel avalikul arutelul teemal "ÜRO põhikirja eesmärkide ja põhimõtete järgimine ning ÜRO keskse rahvusvahelise süsteemi tugevdamine".

"On aeg, et ÜRO liikmesriigid näitaksid Venemaale lõpuks punast kaarti ja võtaksid temalt selle väljateenimata privileegi," ütles Melnõk.

Diplomaat rõhutas, et Ukraina oli üks ÜRO asutajaliikmeid ja et Ukraina rahvas maksis teises maailmasõjas natsismi üle saavutatud võidu eest miljonite eludega.

Ukraina ostab kuni 20 Gripeni hävitajat, Rootsi annetab 16

Ukraina kavatseb osta kuni 20 kõige uuema mudeli Gripeni hävitajat ja Rootsi annetab 16 vanemat tüüpi Gripenit, teatas neljapäeval Rootsi valitsus.

Esimene Gripen E hävitaja, mille jaoks Ukraina kavatseb eraldada Euroopa Liidu laenust 2,5 miljardit eurot, antakse üle 2030. aastast, ütles peaminister Ulf Kristersson ajakirjanikele. 16 annetatud lennukit tarnitakse 2027. aasta alguses, lisas Kristersson.

"See on Rootsi jaoks ajalooline otsus, kuid see tugevdab oluliselt ka Ukraina õhukaitset," lisas ta ühisel pressikonverentsil Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga Uppsala lennubaasis, mis asub 70 kilomeetrit Stockholmist põhja pool.

Riigid allkirjastasid oktoobris kavatsuste protokolli, mille kohaselt ostab Kiiev 100 kuni 150 Gripen E lennukit.

Zelenski ütles, et Ukraina, mis on alates 2022. aastast võidelnud Venemaa sissetungi vastu, loodab osta kõik 150 lennukit.

"Loodame, et suudame neile kõigile rahastuse tagada," ütles ta.

Rootsi peatas 2024. aastal plaanid saata Gripeni hävitajaid Ukrainasse pärast seda, kui partnerriigid palusid seada prioriteediks USA F-16 hävitajate tarnimise.

Vene rünnakus Hersoni mänguväljakule hukkus pereisa, perekond sai vigastada

Kohalike võimude teatel ründasid Vene väed kolmapäeval Hersonis laste mänguväljakut. Rünnakus hukkus üks ja sai vigastada neli inimest, teiste seas kaks last.

Ametnike sõnul said vigastada 36-aastane naine koos kolme- ja kuueaastase tütrega. Politsei kinnitas hiljem, et samas rünnakus hukkus ka tüdrukute isa.

Linna sõjaväeadministratsiooni juhi Jaroslav Šanko teatel leidis rünnak aset kohaliku aja järgi kella 17.30 paiku Korabelnõi rajoonis. Vene väed avasid mitmelasulistest raketisüsteemidest tule mänguväljakule, kus viibisid perekonnad.

Šanko lisas, et ema ja tütred said plahvatusvigastusi ning mitmeid killuhaavu ja neile antakse arstiabi. Samuti sai vigastada 50-aastane mees.

Lõuna-Ukrainas rindejoone lähedal asuv Herson on olnud pideva Venemaa rünnakute all  alates 2022. aasta novembrist, mil Ukraina väed linna vabastasid.

Alates 2024. aasta suvest on droonirünnakud hoogustunud ning Vene droonioperaatorid võtavad teadlikult sihikule tsiviilelanikke. Seda tegevust on hakatud nimetama "inimsafariks".

Zelenski teatas uutest kaugrünnakutest Venemaa naftatööstuse pihta

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas kolmapäeval uutest kavandatavatest kaugrünnakutest Venemaa vastu pärast kohtumist Ukraina relvajõudude ülemjuhataja Oleksandr Sõrskõi ja peastaabi ülema Andri Hnatoviga.

"Kohtumisel Sõrskõi ja Hnatoviga kiitsin heaks meie uued kaugrünnakute operatsioonid. Venemaa peab tundma, et sõja eest tuleb maksta omaenda raskete kaotustega. Venemaa naftatööstuse kahandamine jätkub, kui Venemaa valib sõja," ütles Zelenski.

Presidendi sõnul näevad Ukraina võimud märke, et Venemaa poliitiline juhtkond otsib võimalusi rindel kantud kaotuste kompenseerimiseks.

"Nende okupatsiooniväed on vähenenud. Nad väljastavad suuremal hulgal niinimetatud mobilisatsioonikäske kutsudes venelasi niinimetatud sõjaväeõppustele ning võtavad kasutusele muid meetmeid, et jätkata seda sisuliselt varjatud mobilisatsiooni laiemas ulatuses. Me jagame seda teavet oma partneritega. See on selge argument, et surve Venemaale pole piisav," tõdes riigipea.

Zelenski tõi samuti välja, et Ukraina tähistas kolmapäeval erioperatsioonide vägede päeva.

"Ma õnnitlesin sõdureid ja olen tänulik igale erioperatsioonide vägede liikmele nende vapruse eest. Erioperatsioonide väed on tõepoolest üks tugevamaid, silmapaistvamaid ja lihtsalt võimsamaid Ukraina kaitse komponente. Aitäh teile!" ütles Zelenski.

Ukrinformi andmetel pidas president Zelenski ühtlasi rindeolukorra, mille hulgas Harkivi ja Zaporižžja oblasti arengute teemalise kohtumise.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1160 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 1 360 110 (+1160);

- tankid 11 956 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 24 625 (+7);

- suurtükisüsteemid 42 832 (+42);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1806 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1397 (+0);

- lennukid 436 (+0);

- kopterid 353 (+0);

- maapealsed droonisüsteemid 1492 (+7);

- operatiivtaktikalised droonid 314 902 (+1560);

- tiibraketid 4687 (+0);

- laevad/kaatrid 33 (+0);

- allveelaevad 2 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid 99 906 (+261);

- eritehnika 4227 (+3);

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.