Rohe-eesmärkide mõõtmise projekt kannab ametlikku nime "kestliku toidusüsteemi rohefoor".

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika nõunik Sandra Salom ütles, et kuna Eesti põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heide kasvab, on tarvis leida vastus küsimusele, kuidas saaks oma tegevusi ümber korraldada, et need vastaksid keskkonna- ja kliimaeesmärkidele ning tootlikkus seeläbi ei kannataks.

Salomi sõnul on projekti tulemuseks veebipõhise tööriista prototüüp, mis aitab põllumajandusettevõtetel näha, milline on praegu nende tootmise olukord ning millised muudatused aitaks liikuda neil jätkusuutlikuma toidutootmise suunas.

Sellise valgusfoori meetodit kasutava nn rohefoori loomise vajadus sai Salomi sõnul selgeks otse põllumajandustootjatega suheldes.

"Tööriist aitaks kaasa uute teadmiste, oskuste, meetodite ja tehnoloogiate rakendamisele, mis on vajalikud kliimaeesmärkide täitmiseks," ütles Salom ja lisas, et rohefoor peaks olema nö automatiseeritud tööriist, mida on lihtne kasutada.

"Toon elulise võrdluse – eesmärk oleks, et see on sama loogiline ja lihtne nagu tuludeklaratsiooni täitmine ja esitamine," lisas ta.

Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonna juhi Ants-Hannes Viira sõnul on muutumas see, kuidas põllumajandus- ja toidusektori edukust mõõdetakse.

"Kui seni on konkurentsivõime mõõdupuuks olnud tootlikkus ja kasum, siis juba paari aasta pärast on normaalsus see, et lisanduvad kliimajalajälje, elurikkuse ja sotsiaalse kestlikkuse mõõdupuud," lausus Viira.

Viira tõi välja, et lisaks põllumajandustootjatele vajab seda infot ka toiduainetetööstus, jaekaubandus ja pangad. "Rohefoor aitab luua selgust, millist aspekti, milliste näitajatega hinnata saab ning ühtse metoodika rakendamine teeb ka põllumajandustootjate näitajad omavahel võrreldavaks," ütles Viira.

PRIA tulevase kestliku toidutootmise rohefoori tooteomanik Ethel Tekkel ütles, et iga ettevõtja üksinda ei saa ressursside piiratuse tõttu panustada kestlikkuse hindamise töövahendi väljatöötamisse ning teha seda selliselt, et kõigi sektoris osalejate tulemused oleksid ka objektiivselt võrreldavad.

"Soovime hoida kokku sektori tööaega kestlikkuse tehnilise poolega katsetamiselt ja pakkuda tulevikus valmislahendust põllumajandussektori erinevatele valdkondadele. Lisaks püüame loodava tööriista abiga hõlbustada andmete kättesaadavust ja kasutatavust, et vähendada aruandlusele kuluvat aega," sõnas Tekkel.

Kaks aastat kestva projekti käigus töötatakse välja sobiv metoodika Eesti põllumajandusettevõtete kestlikkuse hindamiseks, analüüsitakse andmevajadust, luuakse tööriista prototüüp ning 2025. aastal plaanitakse seda valitud ettevõtete peal katsetada.

Riigikantselei toetab innovatsiooniprojektide elluviimist, mida rahastatakse 2021–2027 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest.