Kaitsevööndite vahele planeeritud kaevetööde käigus oli oht, et maa seest võivad välja tulla säilmed. Seetõttu seadis muinsuskaitse tingimuse, et nende esindaja peab olema tööde juures.

"Kokkulepe oli selline, et kui tulevad hauad välja, siis tööd peatatakse. Ja minule laekunud algse info kohaselt nii oligi, et mingi kaevama ja tööd peatati. Tagantjärele sain teada, et valla, töövõtja ja muinsuskaitse vahel oli kokkulepe, et töid enne ei alustata, kui muinsuskaitse on kohal. Siis tuli välja, et alustati ikkagi enne," rääkis Alutaguse vallavanem Tauno Võhmar.

"Kui ametnikud Kuremäele jõudsid, oli osa töödest juba tehtud. Mis siis, et oli kokku lepitud, et muinsuskaitse arheoloog tuleb kohale ja aitab jälgimistöödega. Kuid kui ta kohale jõudis, oli kraav juba kaevatud. Osa luustikest oli välja kaevatud, osa oli veel profiilis näha," ütles muinsuskaitseameti arheloogianõunik Anu Lillak.

Tegu on tõenäoliselt vadjalaste matmispaigaga, sest kaevepaiga kõrval asuvad vadjalaste kääbaskalmed. Lähedusse jääb Eesti kuulsaim vadjapärane kääbaskalmistu Jõugal.

Viimati tulid sealkandis matmiskohad välja 2003. aastal, kui Kuremäe püha allika parkla ehitusel uuriti 11 matust, mis jäid vahemikku 12. kuni 15. sajand. Ka tollal ei kutsutud asjatundjaid kohe kohale.

Mitu hauda seekord kannatada sai ja mis ajastu matmistega on tegu, selgub kevadesse planeeritud päästekaevamiste raames.

"Esialgsel hinnangul on läbi kaevatud vähemalt viiest matusest. Aga ringi käies selgus, et neid võib olla isegi rohkem. Leidsime mitmeid koljukatkeid, kuigi kaevamise profiili vaadates peaks olema koljud justkui seinas, mis tähendab seda, et neid matuseid võib olla paraku rohkem lõhutud," tõdes luu-uurija Martin Malve.

Arheoloogid ütlesid, et kõikidele osapooltele on parem, kui leidude korral peatatakse kohe kaevetööd ja kutsutakse kohale spetsialistid.

"Tagantjärele seda puslet uuesti kokku panna on palju keerulisem. Ka Kuremäe näitel, et kui kohe oleks arheoloogilised tööd tehtud, siis oleks palju kiirem, palju lihtsam ja võtnud vähem aega ja ressursse," ütles Anu Lillak, kes tõdes, et Kuremäe-sarnaseid juhtumeid on kahjuks Eestis aastas mitmeid.

"Oleme kohtunud küll nende kopameestega, kes on öelnud, et kui nad on kaevanud matusesse sisse, siis on neil pärast kodus kummitanud. Mine sa tea, võibolla tabab ka siinse töö tegijaid Kuremäe kalmistu needus," sõnas Martin Malve.

Pärast juhtunut võeti kogu piirkond ajutise kaitse alla.