X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Võrklaev: taastuvenergia tasu reform võib, aga ei pruugi arveid vähendada

{{1701091680000 | amCalendar}}
Foto: Merilin Pärli/ERR

Eelarvestrateegiasse kirja pandud taastuvenergia tasu reform võib, aga ei pruugi inimeste elektriarveid väiksemaks muuta, küll aga peaks see riigieelarvesse lisaraha tooma, ütles rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond). Siiski on tegu toore ideega, mille sisuline pool pole veel paigas ja edasine saatus peaks selguma tuleva aasta eelarvekõneluste käigus.

Tänavu septembris valminud riigieelarve strateegias (RES) aastateks 2025-2027 on kirjas, et valitsus on kokku leppinud taastuvenergiatasu reformis, mis suurendab riigi tulusid ja toob alates 2025. aastast 60 miljonit eurot lisaraha. Tegelikkuses on plaan aga ähmane.

Võrklaev rääkis ERR-ile, et eelarveläbirääkimistel lepiti kokku, et hakatakse analüüsima taastuvenergia tasude küsimust.

"Kokkulepe oli, et analüüsime selle teema läbi, kas oleks mõistlik katta taastuvenergia tasu CO2 vahenditest ja selle võrra muuta elektriaktsiisi, et aktsiis laekuks riigile ja see omakorda annaks meile võimaluse muuta energiamahukatele tarbijatele elektri hind soodsamaks," selgitas ta. "Ehk selle üks mõte oli, et läbi aktsiisi tuua riigieelarvesse täiendavaid vahendeid, teiseks luua paindlikkust elektritarbijate jaoks ja kolmandaks kasutada osaliselt selleks CO2 vahendeid."

Loogika seisneb rahandusministri sõnul selles, et kui inimeste arvetelt taastuvenergia tasu ära võtta ja kompenseerida see CO2 vahenditest, siis elektriaktsiis on tegelikult taastuvenergia tasust väiksem.

"Taastuvenergia tasu on ajas ka mõnevõrra kasvanud, nii et oleks ka rohkem etteaimatav, kui asendada see osaliselt aktsiisiga. Ehk inimestele võib, aga ei pruugi minna elektriarve väiksemaks, aga aktsiisi arvelt saab riik endale täiendavaid vahendeid riigieelarvesse," ütles ta.

Võrklaev ei osanud öelda, kui kaugel reformiga ollakse. Ta märkis, et rahandusministeerium on suure raami ja eelarve hoidja, kuid valdkondlikke muudatusi ja reforme teevad valdkonnaministrid ning taastuvenergia tasude teema peaks läbi analüüsima kliimaministeerium.

"Kui kaugel nad täna on või kui palju see aega võtab, eks seda saavad nemad täpsemalt kommenteerida," lausus ta.

Küsimusele, kuidas nii hägune plaan juba 60 miljoni euro suuruse lisatuluna eelarvestrateegiasse kirja pandi, vastas minister, et RES ongi tulevikku vaatav dokument, kus lepitakse kokku eesmärgid, millega soovitakse tegelda või mis kellegi ülesandeks saavad.

"RES vaatab neli aastat ette ja 2025. aasta vaates saame tegevusi veel selle ja järgmise aasta jooksul teha ehk RES ongi pika vaatega visioonidokument, kus on eesmärgid ja numbrid juba kirjas," ütles Võrklaev. "Eelarve on lühivaates ja need otsused peavad olema koos eelarvega tehtud."

Selle kohta, kuidas detailse plaani puudumisel osati riigile aastas lisanduvaks summaks just 60 miljonit eurot prognoosida, sõnas rahandusminister, et summa põhineb arvestusel, et kui CO2 vahenditest katta taastuvenergia tasu ja tõsta aktsiisi, siis nii suur võiks see laekumine hinnanguliselt olla.

"Aga veelkord, eelarvestrateegia on prognoos, kuidas see mudel täpselt hakkab välja nägema - mis on plussid ja miinused, mis on lõppsumma. See tulebki järgmise poole aasta jooksul läbi töötada, et siis juba eelarvekõneluste ajaks oleks selge, kas 2025. eelarves saab sellise numbri või mõne muu summaga arvestada," tõdes Võrklaev.

Kliimaministeerium: CO2 raha ei saa selleks kasutada

Kuid kliimaministeeriumi hinnangul ei saa CO2 rahaga taastuvenergiatasu kaotamist kompenseerida.

"Kui me CO2 vahenditest need tasud katame, siis need asjad, mida me oleme planeeritud CO2 rahaga teha, neid lihtsalt ei saa teha. Ja kuskilt peab selle raha kokkuvõttes võtma. Kui see raha tekkib elektriaktsiisist, siis peab analüüsima ja vaatama, kes see tarbijagrupp on, kes maksab elektriaktsiisi rohkem ja kes maksab vähem, sest lihtsalt nimetada ümber taastuvenergiatasu elektriaktsiisiks, see ei aita mitte kedagi," lausus  kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juht Urmas Reinsalu (Isamaa) ütles, et valitsus ei oska selgitada, kuidas need katteta eelarve read sisustatakse.

"Riik saab tulu 180 miljonit eurot aastatel 2025 kuni 2027 niinimetatud taastuvenergiatasu reformist. Ja ma olen pöördunud mitmete ametnike, valitsusliikme poole palvega selgitada, kus tuleb täiendav tulu riigile ning kahjuks on need vastused olnud segased," nentis ta.  

Taastuvenergia tasu on olnud 100 miljoni euro ringis aastas. Elektriaktsiisi laekus 40 miljonit eurot aastas, kuid kriisi ajal langetati see miinimummäärani ja viimastel aastatel on laekunud alla 10 miljoni euro aastas. Seega tekib tasu kaotamisel puudujääk 90 miljonit, ütles Reinsalu.  Kui CO2 lisarahas kokkuleppele ei jõuta, tuleb aktsiisi tõsta märkimisväärselt.

"Terve mõistus ütleb, et kui ette nähakse 180 miljonit eurot kolmeks aastaks koguda rohkem tulu, siis elektrienergia eest kavatsetakse kelleltki mingite parameetrite alusel võtta rohkem raha," ütles Reinsalu.

Toimetaja: Karin Koppel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: