Tänavu septembris valminud riigieelarve strateegias aastateks 2025-2027 on kirjas, et valitsus on kokku leppinud taastuvenergiatasu reformis, mis suurendab riigi tulusid alates 2025. aastast ja toob aastas 60 miljonit eurot lisaraha. Mida reform endast kujutab ja millal sellega edasi liigutakse, ei paista aga senini keegi täpselt teadvat.

Viimasel riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil ütles komisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa), et on kuulnud versiooni, mille kohaselt kavandab valitsus taastuvenergia tasude vähendamist, kuid samas ka hüppelist elektriaktsiisi tõusu, ja soovis teada, kas see vastab tõele. Ta uuris istungil osalenud kliimaministeeriumi asekantsleri Timo Tatari käest, mida see reform endast kujutab.

"​Kuna riigieelarvet teeb rahandusministeerium, peame sealsete kolleegidega suhtlema ja välja selgitama, mis seal taga on," ei osanud Tatar täpsemaid selgitusi jagada.

Ka rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak ei osanud reformi kohta midagi rohkemat öelda ning info puudus ka riigisekretär Taimar Peterkopil. Erikomisjoni reformierakondlasest liige Maris Lauri sõitles aga Reinsalut kohatu kuulujuttude levitamise eest.

ERR uuris rahandusminister Mart Võrklaevalt (Reformierakond), mida ta reformiplaanist teab, kuid ministri nõunik Kertu Subka soovitas pöörduda kliimaministeeriumi poole, kuna see on suuresti nende teema.

Kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks ütles aga, et taastuvenergia tasude reformi arutelud on alles väga toored ja kliimaministeeriumi ametnike käest pole need teemad läbi käinud.

"Teame tausta ja ajalugu, aga aktiivset arutelu ametnike vahel pole olnud," tõdes ta. "Mina täna ei tea, et lähiajal, nädalatel või kuudel oleks sellega konkreetseid plaane."

Enne taastuvenergia tasude reformini jõudmist tuleb Vaksi sõnul ära lahendada mõned suuremad küsimused seoses taastuvenergeetika arenguga..

"Eks näis, mida 2024. aasta toob," lisas Vaks. "Fakt on see, et taastuvenergia tasu on lisakulu igale tarbijale ja peame tegema tööd, et taastuvenergiat tuleks meil järjest rohkem ja taastuvenergia tasu jääks mõistlikuks. Selle nimel peab vaeva nägema."

Taastuvenergia tasu reformi on varem enda ideeks nimetanud Jevgeni Ossinovski (SDE), kes kirjeldas septembris ERR-ile, et inimeste elektriarvetelt kaoks plaani kohaselt taastuvenergia tasu ja riik maksaks neid kulusid taastuvenergiatootjatele edaspidi CO2 vahenditest. Samas aga kerkiks elektriaktsiis. Elektri hind muudatuse tagajärjel tema kinnitusel ei tõuseks ja tegelikult oleks võimalik, et sotsiaalselt haavatavatele rühmadele muutuks elekter odavamaks.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna juht, siseminister Lauri Läänemets (SDE) ütles nüüd, et reformi näol pole siiski tegu sotside plaani ega Ossinovski ideega: riigieelarve strateegia arutelu ja tegemise käigus pakuti välja erinevaid lahendusi ja rahandusministeeriumile sobis kirjutada RES-i, et taastuvenergia tasus võiks tulla muudatusi.

"Kuidas sellega edasi minnakse, peavad vastavate valdkondade ministrid arutama. Oleme strateegia tegemisel arutatud põhimõttelisi muudatusi, kuidas energia hinda osale inimestele odavamaks teha. Aga kas see on lõpuks sellisel kujul võimalik, kuidas, millises ajaraamis, peavad ikka eksperdid hindama. Nemad asuvad minu teada kliimaministeeriumis," lausus ta.

Milles reform täpselt seisneks ja kas see võiks olla niisugune, et vähendataks või kaotataks taastuvenergia tasu ja tõstetaks elektriaktsiisi, ei osanud Läänemets öelda.

"Enne kui kliimaministeeriumis midagi analüüsitud ei ole, ei oska midagi selle kohta öelda," tõdes ta."Rääkisime [RES-i kokkupanekul] põhimõttest või loogikast, aga selle peab keegi ette valmistama."

RES-i koostamisel peeti siseministri sõnul ühist arutelu, mismoodi saaks midagi teha, ning ta rõhutas, et kindlasti oli seal erinevaid komponente, mitte vaid lihtsustatult taastuvenergiatasu kaotamine ja aktsiisitõus.

"Sellisena ta ei toimi, see peaks süsteemina olema keerulisem," sõnas ta.