X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Uus raudteepaviljoni lahendus läheb taas ümbertegemisele

Foto: ERR

Eesti Raudtee hakkas uuendama ootepaviljone, sest rongide ootajad on seni pidanud seisma sisuliselt lageda taeva all. Äsja paigaldatud arhitektide välja pakutud lahendus Eesti kliimas siiski ei toimi ning läheb nüüd järjekordselt ümbertegemisele.

Kui tosina aasta eest hakati Eestis ehitama uusi ooteplatvorme, hakkasid inimesed kohe nurisema, et kuskile pole võimalik minna vihma ega tuule eest varju. Eesti Raudtee pani toona  platvormidele pleksiklaasid ja arvas, et sellest piisab küll.

Kui veel aasta tagasi kinnitas Eesti Raudtee juhtkond, et ootepaviljone pole võimalik perroonidele rajada, siis sõitjate nurin oli nii suur, et  selle aasta aprillis hakati varjualuseid kavandama. Kui esimesed viis varjualust olid valmis, selgus, et kuiva nahaga rongi oodates ei pääse.

"Kuna paviljoni katusedisainis on kasutatud mitte tavapärast A-kujulist viilkatust, vaid kasutusel on kaldenurk, kus kalle on paviljoni enda sisse, mitte välja ehk rohkem V-tähe moodi, tekitab see asjaolu olukorra, kus talad koguvad sademeid ja need tilguvad paviljoni sisse ehk sellest märguvad paviljoni sisesed pingid," lausus Nõmmel elav Helina Thomson.

Thomsoni arvates pole vaja paviljone välja vahetada, piisaks vaid, kui leitaks lahendus, kuidas takistada vihma ja lume sisse sadamist. Eesti Raudtee möönab, et tulemus ei vasta ootustele.

"Katsume katuse ülemise osa teha veidike pikema ja tekitada sinna veenina, et vesi või tuul või lumi ei tuleks sealt vahelt sisse otse istekohale," ütles Eesti Raudtee rajatiste ehitusosakonna juhataja Kertu Arumets.

Ootepaviljonide projekt telliti arhitektuuribüroolt Luhse ja Tuhal, kes on perroonide algse lahenduse autorid ja kellele kuuluvad autoriõigused.

"Usun, et keegi ei osanud ette näha, et siit võib lumi sisse sadada. See on möödalask, aga parandame ennast," ütles Arumets.

Kunstiakadeemia õppejõud Sille Pihlak peab õigeks lähenemist, et ootepaviljone püütakse parandada, mitte ei asendata uutega. Aga selleks, et arhitekti pakutud esteetiline lahendus toimiks, oleks tulnud rohkem kasutajaid kaasata.  

"Testida läbi ja olla kindel, et enne kui me need kõikjale paneme, on soovitud tulemus saavutatud. Selles mõttes on kurb kuulda, et kui see teine kohandus ei andnud tulemust, et nüüd me peame tegema järgmise sammu. Me peaksime olema teadlikud, et inimesed ootavad kohandusest juba midagi väga konkreetset ja toimivat," lausus Pihlak.

Ühe ootepaviljoni ehitus maksab  25 000 eurot ja 2024. aastal selgub Kaareperes, kas kolmandal katsel saadakse ootepaviljon, mis sõitjatele ka varju pakub.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: