Igapäevasest kasutusest jäi Kuressaare Põduste jõe Suursild välja eelmise sajandi 60-nendate aastate algusest, kui kõrvale ehitati uus maantee ja ka uus sild. Vahelduva eduga on enam kui kahe sajandi vanune ja Eesti üks pikim kivisild viimase poole sajandi jooksul nii lagunenud kui ka on püütud seda mõningal määral remontida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Aega läks aga asja sai, sest tänaseks lõppenud tööd on tehtud lausa 1987. aastal koostatud projekti alusel.

"Sild on kõige pikema dokumentatsiooniga Eestis. Ta ei ole küll kõige pikim sild, natuke jääb pikimale alla, mõned meetrid, aga ilmselgelt unikaalne. Teine sild Konuveres on mõned meetrid pikem, aga hoopis teise välimusega. Ehk siis võrdväärset Eestis midagi vastu panna ei ole," ütles muinsuskaitseameti insener-nõunik Üllar Alev.

Nii silla ja selle ümbruse, kui ka osaliselt jõesängi taastamine läks maksma üle poole miljoni euro.

"Seda on siin varasemalt kaasajal kaks korda proovitud remontida. Korra 90-ndate alguses, korra 90-ndate lõpus. Ja nüüd võtsime ta uuesti käsile ja lõpuks on tehtud. Osaliselt rahastas seda vald, osaliselt Saarte Kalandus ja ka muinsuskaitseamet pani oma õla alla," rääkis Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk.

Ja tegelikult on Kuressaare saanud juurde nüüdsest ühe uue vaatamisväärsuse, seda eriti pimedas. Ja loomulikult pole 1820. aastal ehitatud sild kunagi nii värviline ja visuaalne välja näinud.

"Eestis on paljud teisedki korda tehtud objektid esile toodud valgustusega, alates kirikutega kuni hooneteni vanalinnas. Ja miks mitte siis ka sellist silda esile tuua, et see hakkaks ka pimedal ajal silma lisaks valgele ajale, kui see on niigi hästi nähtav," ütles Üllar Alev.

Igapäevasele sõidukite liiklusele jääb ajalooline sild küll suletuks, aga plaanid on ajalooline kivisild tulevikus ühendada Kuressaare kergliiklusteede võrgustikuga.