X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ministeeriumid peavad meenete tellimisest ja kinkimisest loobuma

Siseministeeriumi jagatavad kodanikupäeva meened.
Siseministeeriumi jagatavad kodanikupäeva meened. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Möödunud nädalal otsustasid ministrid valitsuskabinetis, et ministeeriumid ja nende allasutused ja äriühingud loobuvad kokkuhoiu nimel kõiksugu meenete tellimisest ja jagamisest. Kõik ministeeriumid selle plaani üle rõõmsad pole.

Riigiasutustes kingitustest loobumine oli arutusel kabinetinõupidamisel peaminister Kaja Kallase initsiatiivil. Kallas põhjendas ERR-ile, et riigiasutused ei pea end kingitustega turundama.

"Kõikide nende pusade, termotasside, pastakate tootmiseks kulub väga palju looduslikku ressurssi ning lõpuks seisavad need meenete massid kasutult riiulis. Selline maksumaksja raha eest kingituste tegemine pole säästlik ega mõistlik," lausus Kallas.

Peaministri sõnul lepiti kabinetinõupidamisel kokku, et ministrid tagavad kingitustest ja reklaammeenetest loobumise mitte ainult ministeeriumites, vaid ka oma valdkonna organisatsioonides, sihtasutustes ja äriühingutes. 

"Valitsuse liikmetel on väga palju inimestega suhtlemist ja esinemist ka riiklikes asutustes ja organisatsioonides, mulle ega ühelegi teisele poliitikule pole vaja selle eest suveniire jagada," ütles Kallas.

Jäävad siiski erandid. "Protokollilisi kingitusi saab loomulikult teha ka tulevikus, riikidevahelises suhtluses on kingitustel oma koht ning seda rahvusvahelist kommet Eesti järgib," lausus Kallas.

Riigikantseleist öeldi, et kokkulepitud printsiipi peavad riiklikud organisatsioonid säästlikkusest ja ratsionaalsusest lähtudes järgima esimesel võimalusel. 

Ministeeriumitel on erinev arusaam

Kui palju kingitustest ja reklaammeenetest loobumine kokkuhoidu annab, analüüsitud pole. Ministeeriumite kaupa pole summad väga suured.

Näiteks siseministeeriumil on 2023. aastal kulunud meenete peale 15 100 eurot. Selle eest on tehtud protokollilisi kingitusi, tänukingitusi ja antud autasusid, sealhulgas ka vabatahtlikele. "Oleme annetanud ja kinkinud ministeeriumi meenemünte, rinnamärke ja medaleid, aga ka tänukirju," ütles siseministeeriumi info- ja varahaldusosakonna juhataja Siim Vahi.

Kinkimist peetakse siseministeeriumis väärt traditsiooniks ja vähemalt autasudest loobuda väga ei soovita.

"Meenetel ja kingitustel on  organisatsioonikultuuris oluline osa töötajate tunnustamisel. Siseministeeriumi ja meie valitsemisala organisatsioonikultuuri osaks on näiteks väga tublide politseinike ja päästjate tunnustamine siseministri tänukirjaga," lausus Vahi.

Tänukirja juurde kuulub mõnel juhul hinnaline kingitus, milleks on käekell. Kui paljudele hinnalist kingitust teha saab, on määratud piirmääraga. Näiteks politsei- ja piirivalveametis, kus töötab umbes 4500 inimest, saab hinnalise kingituse teha aastas kaheksale, eriti silmapaistvat tööd teinud politseinikule.

"Selline tunnustus kannab endas töötajate jaoks suurt väärtust ning see traditsioon on väärt säilitamist," märkis Vahi.

Kultuuriministeeriumi meened lähevad eelkõige riigist välja: neid kingitakse välisvisiitidel, väliskülalistele või on tegu protokolliliste kingitustega.

Kingitakse Eestit tutvustavaid (foto)raamatuid, kodumaise muusika CD-plaate, muuseumikaarti, väiksemaid eesti disainerite käsitöö- ja disainitooteid, samuti Eestis toodetud käsitöökomme. Tänavu on kingitud ka Tartu 2024 kultuuripealinna meeneid, nagu programmiraamat "Ellujäämise kunstid" ja märkmikud. Laulupeo külalistele kingiti laulupeo meeneid (kott ja veepudel).

Eelmisel aastal kulus kultuuriministeeriumil meenetele 73 500 eurot, sel aastal on kulunud 40 000 eurot. Sellega, et meenete pealt peaks hakkama kokku hoidma, ollakse kultuuriministeeriumis nõus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: