Sõjaväeline rühmitus TPLF valitses Etioopiat aastatel 1991–2018, kuni Abiy Ahmedi võimuletulek nad kõrvale tõrjus. TPLF ja Etioopia valitsusväed pidasid aastatel 2020–2022 maha ka kodusõja, milles hukkus umbes 600 000 inimest. Mõlemad pooled süüdistavad nüüd teineteist konflikti taasalustamises.

Pühapäeval selgus, et TPLF on moodustanud liidu kuue teise relvarühmitusega üle kogu riigi, et kukutada peaminister Abiy Ahmedi valitsus. Kolmapäeval võttis TPLF föderaalpolitseilt üle kontrolli kolme lennujaama üle.

Lisaks alustas TPLF rünnakuid Afari ja Amhara suunal. Afaris viibiv humanitaarabi valdkonna allikas ütles, et TPLF püüab haarata kontrolli Tigray piiri lähedal asuva Yallo linna üle.

Ethiopian Airlines on julgeolekuolukorra tõttu peatanud lennud piirkonda. Tigray piirkonna elanikud varuvad toitu ja sularaha. Üks elanik ütles uudisteagentuurile Reuters, et inimesed kardavad sattuda piiramisrõngasse.

"Toidupuudus süveneb, kuna turulettidelt on kaup kadunud. Elutähtsaid ravimeid on vähe ja need on astronoomiliselt kallid," ütles veel üks inimene Reutersile. 

TPLF-i asepresident Amanuel Assefa ütles uudisteagentuurile AFP, et Tigray väed võitlevad Afari ja Amhara piirkonnas koos kohalike relvarühmitustega. Tema sõnul on piirkonnas käimas juba täiemahuline sõjaline tegevus. 

Vett segab veel Etioopia ajalooline vastane Eritrea, mis väidetavalt toetab TPLF-i tegevust. Eritrea kardab, et merepiirita Etioopia kavatseb tungida naaberriigi territooriumile, et pääseda ligi strateegiliselt ülimalt olulisele Punasele merele. 

Punane meri on üks olulisemaid mereteid, mille kaudu liigub suur osa Aasiast Euroopa suunduvaid kaubalaevu ja naftatankereid.

Kolmapäeval ÜRO Peaassambleel kõneledes mõistis Etioopia president Taye Atske-Selassie Amde hukka hävingu- ja kaosejõud ning vaenulike elementide sekkumise riigi siseasjadesse. Eritrea eitab samas sekkumist Etioopia siseasjadesse.

TPLF valitses Etioopiat aastatel 1991–2018, kuni Abiy Ahmed võimuletulek nad kõrvale tõrjus, mis viis lõpuks kodusõjani.