X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Pangad on asunud hoogsalt võlakirjadega raha kaasama

Pangahooned Tallinna südalinnas
Pangahooned Tallinna südalinnas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Viimasel ajal on Eesti võlakirjaturg aktiivsemaks muutunud ning hiljutised pankade võlakirjaemissioonid mitmekordselt üle märgitud – septembrikuine LHV võlakirjade emissioon märgiti kuueteistkordselt üle, Bigbanki möödunud nädalane emissioon seitsmekordselt, viimastest Inbanki emissioon alles käib.

LHV kaasas septembris 10,5-protesendilise intressiga allutatud võlakirjadega 35 miljonit eurot, Bigbank kaheksaprotsendilise intressiga viis miljonit eurot. Inbank plaanib allutatud võlakirjade pakkumisega kaasata vähemalt kuus miljonit eurot, intressimääraga üheksa protsenti aastas. Kõik lunastamistähtajaga 10 aastat. 

Üks põhjus, miks pangad võlakirju emiteerivad, on see, et võlakirjadega on võimalik raha kaasata pikemaks ajaks kui näiteks hoiustega ja tähtajad võivad ulatuda mitmekümne aastani. 

Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak märkis, et nii võõr- kui ka omakapital koosnevad eri kihtidest, millel on omad hind ning olulisus. "Kuna allutatud võlakirju võib teatud tingimustel lugeda omakapitali hulka, kasutavad siinsed pangad seda võimalust. Seni on allutatud võlakirjad emiteeritud 10-aastase tähtajaga, aga investor peaks arvestama, et pangal on õigus võlakirjad ennetähtaegselt tagasi kutsuda ning seni on siinsed pangad seda viie aasta möödumisel ka teinud," sõnas ta. 

Arak ütles, et kuigi Eestis on ettevõtete ja ka avaliku sektori finantseerimine olnud suuresti pangalaenukeskne, kuid tegelikult on ka võlakiri arvestatav vahend võõrkapitali kaasamiseks ning mõlemal on oma eelised ja puudused. 

SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev sõnas, et võlakirjade ja hoiuste intressimäärad ei ole päris võrreldavad, sest riskitasemed võivad olla väga erinevad.

"Üks ja sama emitent võib raha kaasata erineva järgu ja riskitasemega võlakirjadega – näiteks võib sama pank raha kaasata kuueprotsendilise intressimääraga seeniorvõlakirjadega ja 10-protsendilise intressimääraga allutatud võlakirjadega. Kõrgema järgu nn seeniorvõlakirjad on investori vaatest väiksema riskiga, sest probleemide korral rahuldatakse sellised nõuded esimeste hulgas. Seevastu allutatud võlakirjade puhul kuuluvad sellised nõuded rahuldamisele viimaste hulgas," ütles Võrklaev ja rõhutas, et kõrgema intressiga käib kaasas ka suurem risk.

Investorite jaoks on kutsuv selge rahavoog 

Araki sõnul valivad investorid enda portfelli võlakirju eelkõige seetõttu, et tegemist on üldjuhul aktsiainvesteeringutega võrreldes madalama riskiga instrumendiga. "Konkreetselt meie kohalike pankade võlakirjade puhul tasub investoril arvestada, et tegemist on allutatud võlakirjadega, mis on mõnevõrra riskantsem tavapärasest võlakirjast, kuna pankrotiprotsessi korral on teised laenuandjad võrreldes allutatud võlakirjaomanikega eelisseisus," rääkis Arak. 

"Võlakirju loetakse fikseeritud tuluga instrumentideks, sest üldjuhul on tulevased rahavood ette teada: millal ja kui suurt kupongimakset võlakirjainvestor saab ning millal põhisumma laekub. Emitendi pankroti korral aga on üldjuhul võlakirjaomanikud aktsionäridega võrreldes eelisseisus," ütles Arak. 

Pangahoiuse kaudu saab investor samuti fikseeritud tulu, aga üldjuhul on hoiuse tootlus võlakirjadega võrreldes madalam, aga madalam on ka risk oma rahast ilma jääda.

Võrklaev sõnas, et kui näiteks aktsiate puhul ei ole makstavad dividendid tulevikuks paika pandud, siis võlakirjade puhul on rahavoog selgem. 

"Olukorras, kus meil on seljataga aktsiaturgude kümneaastane ralli ning maailma aktsiad on muutunud juba suhteliselt kalliks, kõlab kaheksa- kuni 10-protsendiline aastaintress ahvatlevana. Kõrge intressiga allutatud võlakirjade riskitaset ei tohiks siiski samastada hoiustega. Selleks, et allutatud võlakirjadega raha kaotada, ei pea neid emiteerinud pank isegi pankrotti minema – piisab, kui majanduskriisis laenuportfelli kvaliteet märgatavalt halveneb ning finantsjärelevalve sunnib panka selliseid võlakirju osaliselt või täielikult tühistama. See ei pruugi olla praegustes oludes tõenäoline stsenaarium, kuid sellise riskiga peab allutatud võlakirjadesse investeerija arvestama," ütles Võrklaev ja lisas, et arvestada tuleb ka pikkade tähtaegadega ehk kui investoril on vajadus võlakiri realiseerida enne lõpptähtaega, sõltub ta sellest, kas ja mis hinnaga soostub keegi tema võlakirja börsil ostma.

Võrklaev juhtis tähelepanu, et nagu igasuguse investeerimise puhul, ei tasu ka võlakirjade puhul panna kõiki mune ühte korvi, sest investeerides vaid kohalike pankade allutatud võlakirjadesse on investor avatud üht tüüpi riskidele.

"Kui meie majanduskeskkond peaks oluliselt halvenema või meie piirkonda tabab näiteks mõni geopoliitiline kriis, võib see korraga mõjutada kõiki finantsasutusi. Allutatud võlakirjad võivad olla heaks täienduseks investeerimisportfellile, kuid nendesse investeerides tasub säilitada mõõdukus," ütles Võrklaev. 

Oluline on kaasatava kapitali hind tervikuna

Araku sõnul ei saa omavahel otseselt võrrelda eri kapitalikihtide instrumentide hinda ehk kas allutatud võlakirjad on pangale soodsad või mitte.

"Kui pank kasutab enda finantseerimiseks hoiustajate raha, omanike poolt sissemakstud kapitali, allutatud ja muu taseme võlakirju, siis neil kõigil on erinev hind, aga ka omadused on selle võrra erinevad, neid omavahel ainult hinna järgi võrrelda ei saa," ütles ta. 

Võrklaev märkis, et üks põhjus raha kaasamiseks allutatud võlakirjadega seisneb pankadele kehtivates kapitalinõuetes – pank peab raha väljalaenamisel kasutama kümnendiku oma raha ning ülejäänu võib ta kaasata klientidelt hoiustena. Just omakapitali võib pank kaasata, emiteerides aktsiaid või allutatud võlakirju. "10-protsendiline intress võib panga vaates tunduda hoiustega võrreldes kallis, kuid võrreldes investorite tuluootustega aktsiatelt võib 10 protsenti jällegi olla soodne."

"Panga jaoks on oluline kaasatava kapitali hind tervikuna – kui väike osa kapitalist kaasatakse kallite võlakirjadega ning suurem osa odavamate hoiustega, siis kapitali kaalutud keskmine hind kujuneb panga jaoks ikkagi sobivalt madalaks," ütles Võrklaev.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: