Kolmapäeval toimunud Leedu riigivõlakirjade emissiooni eesmärk oli kaasata miljard eurot, kuid võlakirju märgiti nelja miljardi euro eest. Selle tulemusel langetati ka võlakirjade eest pakutavat tootlust ja riik sai laenu 3,684 protsendi suuruse intressiga.

Nädal aega tagasi emiteeris võlakirju ka Eesti valitsus. Võlakirjade lunastamistähtaeg on 2036. aasta mais ja nende intressiks kujunes 3,609 protsenti.

SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur ütles ERR-ile, et kui varem on Eesti noteeringute vastu olnud tihti ka seitse korda suurem huvi kui emissiooni maht, siis viimane kord oli see enne taseme korrigeerimist vaid 2,5 korda emissioonimahust kõrgem.

Lauri hinnangul oli Eesti võlakirja tagasihoidlikum populaarsus tingitud investorite jaoks uudsest emiteerimise ja juriidilise poolega kaasnevast, sest uus võlakiri emiteeriti Eesti õigusraamistiku alusel ja noteeritakse Tallinna börsil. Samas pidi Leedu riik raha kaasamise eest rohkem peale maksma kui Eesti.

"Võlakirjade intress ehk niinimetatud hind, millega riik raha kaasab, peegeldab ennekõike emitendi krediidiriski – mida madalam risk, seda väiksem lisatasu, mida investoritele maksta tuleb. Niisiis sai Leedu riik võlakirjade emissioonil kallimalt laenu kui Eesti, sest investorid hindavad Eesti riiki praegu mõnevõrra madalama riskiga laenuvõtjaks," selgitas Laur.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees märkis, et võlakirjaintresse mõjutab mitme eri teguri kombinatsioon. Lisaks Leedu madalamale krediidireitingule tõi ta välja, et nädalaga on 0,06 protsendipunkti võrra kasvanud üldine referentsintressimäär, mille suhtes mõlema riigi võlakirju hinnastatakse.

"Ka pole need kaks võlakirja üks-ühele võrreldavad, kuna nende pikkused on erinevad. Eesti emiteeris kümneaastase, Leedu 7,5-aastase võlakirja. Reeglina on lühemate võlakirjade intressimäärad madalamad võrreldes pikematega," tõdes Luurmees.

Erik Lauri hinnangul tuleneb Eesti eelis peamiselt väga madalast riigivõlast ja pikemaajalisest konservatiivsest eelarvepoliitikast.

"Kuigi Leedu majandus on mahult suurem, on Eesti valitsuse võlakoormus olnud järjepidevalt üks Euroopa madalaimaid ning riigi võlateenindusvõime tugev. See on loonud investorites usaldust, et Eesti suudab oma kohustusi täita ka keerulisemates majandustingimustes," põhjendas SEB kapitaliturgude maakler.

Laur lisas, et ka reitinguagentuurid, sealhulgas Moody's, toovad Eesti puhul esile just madala võlataseme, tugeva institutsionaalse raamistiku ja distsiplineeritud fiskaaljuhtimise. Nende tegurite kombinatsioon vähendab tajutavat krediidiriski ning võimaldab Eestil laenata soodsamatel tingimustel.

"Lisaks mõjutavad võlakirjade hinda ka emissiooni tehnilised tegurid, nagu tähtaegade pikkus ja turuolukord emissiooni hetkel, kuid üldjoontes selgitab hinnavahe siiski eelkõige Eesti tugevamaks peetav finantspositsioon," märkis Laur.

Eesti kasutab võlakirjade müügist laekuvat raha üldise riigieelarvepuudujäägi katmiseks ja likviidsusreservi täiendamiseks.