Ühiskonna usalduse radar on oluline mõõdik, et selgitada, kuhu riigi areng liigub ja mida peaks poliitikud tegema. Üldist Euroopa pilti vaadates pole Läti olukord kõige hullem, kuid tegelikkuses võib umbes kolmandik inimestest näiteks kriisiolukorras olla neid, kes ei taha või pole harjunud riigiga ühtmoodi mõtlema.

76 protsenti küsitletuist tunneb, et nad kuuluvad Lätti, 36 protsenti on ühel või teisel moel riigi peale solvunud ning pisut rohkem kui pool arvab, et kõigil Läti elanikel on midagi ühist. Kui puhkeks sõda, oleks vaid 28 protsenti valmis minema, relv käes, oma riiki kaitsma.

"35 protsenti on meil inimesi, keda on mingis halvas või kriisiolukorras väga keeruline kõnetada parlamendi liikmetel, peaministri öeldu ei lähe neile korda ja nad ei usalda uudiseid, mida avaldab avalik-õiguslik ringhääling," selgitas uuringufirma Providus juht Iveta Kažoka.

Läti juhid kinnitavad, et aeglaselt, aga siiski erinevad ühiskonnagrupid lähenevad.

"Jah, meie inimeste sissetulekute vahel on väga suur vahe. Isegi riigi aastapäeval Vabadussamba juures tuldi mulle ütlema, et peame majandusliku ebavõrdsuse vähendamiseks midagi tegema. Kuidas seda teha? Ainult eesmärgipärase ja mõtestatud tegevusega," sõnas Läti president Edgars Rinkevics.

"Elanikud võivad oma arvetel näha, et elektri jaotusvõrgu tariif on vähenenud. Leidsime lahenduse ka tuleviku jaoks. Määrasime hinnalae, et kui hinnatõus peaks olema väga suur, ei kujune see siiski nii määravaks kui eelmistel kordadel," rääkis Läti peaminister Evika Silina.

Parlamendi ja valitsuse usaldamine on Lätis väiksem kui Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna, kuid kõrgem kui Leedus.