"Impulss": ukrainlaste piinamine on Vene võimude süsteemne ja tööstuslik tegevus
Ukrainas sõjas käiv kohalike tsiviilelanike piinamine on Venemaa okupatsioonivõimude süstemaatiline ja tööstuslik tegevus, ütlesid kaitsepolitseiameti juhtivspetsialist Marko Odamus ja välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov ETV saates "Impulss".
Praeguseks on Ukrainas fikseeritud üle 100 000 sõjakuriteo ja see number on riigi peaprokuröri sõnul ilmselt veelgi suurem.
Eestis menetleb ukrainlaste vastu sooritatud sõjakuritegusid kaitsepolitseiamet. Ameti juhtivspetsialisti Marko Odamuse sõnul on ka kapo kuulnud kümneid lugusid sellest, kuidas tsiviilelanikelt on ebaseaduslikult vabadus võetud ja neid kinnipidamiskohtades piinatud. Eestisse on kannatanuid saabunud mitmest Ukrainas varem või praegu okupeeritud alalt.
"Kuigi iga kannatanu lugu on alati isesugune, siis me oleme ikkagi märganud ka mingeid selgeid sarnasusi, mingeid selgeid mustreid, mille põhjal me saame ka järeldada, et tegemist ei ole üksikjuhtumitega, vaid ikkagi Vene okupatsioonivõimude poolt koordineeritud süsteemse laiaulatusliku rünnakuga Ukraina tsiviilelanikkonna vastu," sõnas Odamus.
Riigikohtunik Julia Laffranque tõdes, et tõenäosus, et kõik piinajad kätte saadakse ja kohtu ette jõuavad, on väike.
"See tõenäosus, et nad kätte saadakse, on hetkel küllalt väike, kuivõrd Venemaa konstitutsioon ei luba, keelab välja saata oma kodanikke. Ja siin ongi dilemma, kas ikkagi mõista õigust ka tagaselja, mida näiteks rahvusvaheline kriminaalkohus (ICC) teha ei saa, aga mida Ukraina kohtud saaksid. See annaks ikkagi ka sellise sümboolse väärtuse nendele kannatanutele loomulikult eeldusel, et kõik need tõendid on kogutud ja seda õigust mõista saab," kommenteeris ta.
Laffranque lisas, et kuigi Ukrainas on sõja tõttu paljud kohtud kinni pandud, siis kohtunikud töötavad täismahus edasi. "On väga tähtis, et see õigusemõistmine jätkuks, et siia ei tekiks mingit lünka. Sest vastasel korral see näitab nõrkust ja allaandmis," sõnas ta.
Välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov rääkis, et sellest, kas sõjakuritegude toimepanemine lõpeb karistusega või mitte, sõltub ka Eesti tulevane julgeolek.
"Me ei taha minevikku muuta, me teame, et me ei saa sellega hakkama, aga tulevikku suudame ja tahame muuta, sest sõjad saavad alati läbi. Ja suured sõjad nagu see sõda praegu, kui nad läbi saavad, kujundavad uued normid, tahame me seda või ei taha. Ja siis selgub, mitte sellest, mida me oleme rääkinud ega isegi mitte sellest, mida me oleme teinud, vaid eelkõige sellest, mis tulemusi me oleme saavutanud, kas agressioonikuritegu on tegelikkuses agressorile tulutoov või mitte, kas sõjakuriteod tegelikkuses lõppevad karistusega või mitte, kas suur riik võib oma väikese naabri piire relvajõul muuta või mitte. Ja see ongi põhjus, miks meie jaoks on tegemist eksistentsiaalse julgeolekuküsimusega. Mida me teha saame? Rääkida saame. Liitlased saame koos hoida sellel eesmärgil, et nii agressioonikuritegu kui ka sõjakuritegusid uuritaks. Me ise saame uurida, uurimegi, ukrainlasi saame aidata, mitte ainult nende kohtuid ja õiguskaitseorganeid, vaid ka nende riiki laiemalt, et nad lõpuks selles sõjas peale jääksid. Sellega tegelemegi," rääkis kantsler.
Vseviovi sõnul ei ole Ukrainas tuvastatud kuriteod lihtsalt kaootiline sõjast tekkiv halb käitumine, vaid süstemaatiline piinamine.
"Tundub küll, et kõik see, mis toimub, ei ole lihtsalt kaootiline, stiihiline sõjakeerisest tekkiv pahe, vaid süstemaatiline ja vaat et tööstuslik piinamismasin. Ja me ju teame vaid üksikuid lugusid. Me teame neid lugusid, mida räägivad ellujäänud, kes on pääsenud kas Euroopasse või tagasi Ukraina kontrolli all olevatele aladele. Me teame neid lugusid, mis juhtusid Butšas ja Irpinis, kus valimatult tsiviilelanikke tape. Ja teame tänu sellele, et need linnad sattusid pärast uuesti Ukraina kontrolli alla. Võib vaid ette kujutada, mis toimub nendel aladel, mis on täna Ukraina kontrolli alt väljas ja kust iga päev ei pääse meie juurde tagasi ellujäänuid. See on tööstuslik, see on süstemaatiline. Ja selle eesmärk tundub olevat Ukraina igakülgne alistamine ja seda mitte pelgalt riigina, vaid rahvana, mis muidugi annab juba hoopis võimsamad koosseisud, kui rääkida paragrahvide keeles," rääkis Vseviov.
Kantsler selgitas, et kui algne kõhklus agressioonikuriteole õigusliku hinnangu andmiseks rahvusvahelisel areenil on asendunud üsna suure üksmeelega, siis vaidlus käib jätkuvalt selle üle, millist vormi tribunali loomiseks kasutada.
"Ja siin on loomulikult koer maetud meie arvates kõige olulisemasse kohta. Meie hinnangul on agressioonikuritegu juhtkonna poolt vallandatud ja seetõttu ei ole rahuldav see kevadest tuntud väljend, et pool rehkendust on parem kui mitte midagi. Kui need, kes tegelikult riiki juhivad, saavad immuunsuse, pääsevad automaatselt, siis parem on seda kõike juba mitte ette võtta. Nii et debatt selle üle, mis vormel täpselt kasutusele võtta, on käimas. Tõenäoliselt käib veel pikka aega," rääkis Vseviov.
"Aga sõnum, mis ma loodan, et jõuab sellest lääne üldisest tegevusest ja ka rahvusvahelise kriminaalkohtu tegevusest ja ka Eesti õiguskaitseorganite tegevusest, on lühidalt öeldes järgmine: kui ootate, et meie valimised toovad valitsuse vahetuse või parlament muudab oma meelt ja et seetõttu on aeg teie poolel, siis te eksite. Meie kohtuveskid jahvatavad võib-olla kaua ja tulemus võib-olla annab ennast oodata aastaid või aastakümneid, aga ta tuleb. Nii nagu teise maailmasõja käigus natside poolel kuritegusid sooritanuid karistatakse teinekord veel neil päevil, nii juhtub see ka tänaste sõjakurjategijatega," ütles Vseviov.
Menetlused jätkuvad nii kaua kui võimalik
Marko Odamus kinnitas saates, et kaitsepolitseiamet ei väsi Ukrainas toime pandud juhtumite uurimisest.
"Me saame näitena tuua, et teise maailmasõja ajal ja järel Eestis toimunud kuritegusid me uurisime 50, 60, isegi 70 aastat pärast nende toimumist, siis kindlasti ka nüüd, tänapäeval toimuvate inimsusevastaste ja sõjakuritegude menetlused jätkuvad nii kaua, kuni bioloogiliselt see võimalik on, ehk et mõni kahtlustatav võiks veel olla vabaduses. Ja kindlasti see menetlus ise mõjub heidutusvahendina nendele inimestele, sest neil on igavesti see nii-öelda teadmine pea kohal, et neid võidakse vastutusele võtta," rääkis Odamus.
Ta märkis, et Eesti ametkondade läbiviidavad menetlused võivad tulevikus kasu tuua uurimistes mõnes muus riigis. "Meil siin, Eestis kokku kogutud tõendid me loomulikult säilitame oma toimikus ja Eesti on ka liitunud rahvusvahelise uurimisrühmaga, kus me teeme mitme teise riigiga koostööd, samuti rahvusvahelise kriminaalkohtuga ja jagame siis üksteisega oma tõendeid. Nii et tegelikult on väga suur tõenäosus, et kunagi, võib-olla aastakümnete pärast on praegu Eestis kogutud tõendid väga olulised hoopis kuskil mõnes teises riigis toimuva kohtuprotsessi ajal."
Kevadel kuulutati Venemaa president Vladimir Putin rahvusvaheliselt tagaotsitavaks Ukraina laste küüditamise eest. Julia Laffranque kinnitas, et näiteks inimsusevastased kuriteod ei aegu.
"Praegu tõepoolest, see vahistamismäärus puudutas ainult sõjakuritegusid, konkreetselt nende laste küüditamist, väljasaatmist Venemaale. Kuid sinna juurde on võimalik võtta veel ka täiendavaid kuritegusid, ehk siis inimsusevastast kuritegu ja genotsiidi. Ja see sõltub väga palju ka nendest riikidest, 123 riigist, kes on rahvusvahelise kriminaalkohtu jurisdiktsiooniga ühinenud, milline on nende koostöövalmidus ja kuidas nemad reageerivad juhul, kui peaks juhtuma mingi ime, et mõni nendest isikutest satuks mõne selle riigi pinnale. Sest siis on tegelikult ju kohustus kas sellel riigil endal või rahvusvahelisel kriminaalkohtul kohut mõista," rääkis riigikohtunik.
Ukrainas sõjas toimuvad sündmusi dokumenteeriv Vahur Laiapea kahtleb, et Putin kunagi tribunali ette jõuab.
"Ma arvan, et ta tapetakse lähikondsete poolt, et selle tribunalini ta ei jõua, kui ta ei ole juba, nagu on siin ka spekuleeritud, nii-öelda välja vahetatud," ütles ta.
Laiapea ütles, et sõjakurjategijad tuleb võimalusel kohtu ette tuua, kuid laiem küsimus on moraalses kompassis ja ajaloos.
"Putin on lihtsalt üks ikoon, üks sümbol, ta on selle suure püramiidi tipp, mille all asub vene rahvas. Ja mida ma tahaksingi võib-olla rõhutada, et me räägime siin väga teoreetilistest asjadest, aga küsime, et kus kohas lõpeb süü. Ja kui vene rahvast, me teame sotsioloogiliste uuringute järgi, et võib-olla 70, võib-olla rohkem protsenti toetab seda, mis Ukrainas toimub ja on täielikus infovaakumis selle kohta, mis toimub /.../, siis minu küsimus või teema laiendamise küsimus ongi see, et me võime jääda rääkima sellest, et need inimesed on vaja ja kui võimalus on, siis kohtu ette tuua, aga tegelikult on see küsimus rahvuse moraalses kompassis ja rahvuse enesesse vaatamises ja ajalukku vaatamises. Stalinismikuriteod on ju kõik karistamata jäänud. Väga paljud venelased juba idealiseerivad seda aega, mis oli. Ja miks peaks see nüüd teisiti minema? Ma arvan, et selle küsimuse lahendus on ikkagi väga globaalne. See tähendab seda, et tuleb poliitilises mõttes hävitada see Venemaa, mis praegu eksisteerib," kommenteeris Laiapea.
ICC Kiievi esinduse büroo juht: ootame Putini vahistamismääruse elluviimist
Rahvusvahelise kriminaalkohtu Kiievi esinduse büroo juht Kaupo Känd selgitas saates, et ICC uurib Venemaa-Ukraina sõjaga seotud sõjakuritegusid, inimsusevastaseid kuritegusid ja genotsiidi, aga mitte kõiki Ukraina pinnal toime pandud kuritegusid, vaid neist kõige olulisemaid ja suhteliselt väikest osa. Ülejäänu on Ukraina enda või teiste riikide uurida.
"Rahvusvaheline kohus ei asenda riiklikku uurimist, ta on lisaks liikmesriikide uurimisele ja selle tõttu meil on oma väga spetsiifiline roll. Me vaatleme kõige jõhkramaid, kõige tõsisemaid kuritegusid, mis on toime pandud," lisas Känd.
ICC andis kevadel Putini suhtes välja vahistamismääruse ja praegu oodatakse selle elluviimist. Känd tõdes, et ICC-l ei ole politseid või eriüksusi, kes kahtlusaluseid kinni võtaks.
"Me teeme koostööd erinevate riikidega, erinevate organisatsioonidega, kes aitavad meil neid kahtlusaluseid kinni pidada. See on loomulikult väljakutse. Kui vaadata neid vahistamismääruseid, mis ICC on välja andnud, siis on neid päris palju, aga mitte kõiki neid ei ole veel rakendatud ja mõnikord läheb tõesti aastaid selleks, et ellu rakendada," rääkis ta.
Känd usub, et Putin saab kunagi õiglase karistuse, aga on keeruline öelda, millal juhtum kohtutesse jõuab. ICC eripära on tema sõnul see, et kohtuprotsessi jaoks peab kahtlusalune olema kinni võetud ja Haagi viidud, vastasel juhul kohut ei toimu.
"Selle tõttu on raske öelda (millal menetlus kohtusse jõuab), see sõltub tõesti sellest, mil hetkel need isikud kas kinni peetakse või teoreetiliselt need isikud võivad ka ise vabatahtlikult Haagi ennast üles anda
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Impulss", saatejuhid Anna Pihl ja Uljana Kuzmina