"Miski ei näitaks selgemini meie tõsiseltvõetavust ja pühendumust, kui me ütleksime ise, millal me oleme valmis kuni kümne uue liikme vastuvõtuks. On tõsi, et me ei saa lubada liitumise tähtaja andmist, sest kodutöö tuleb ikka riikidel endil ära teha. See üleskutse ei tähenda naiivsust muutuste vajalikkuse osas poliitikatele, võimusuhetele ja õigusriigi baasväärtuste suhtes, vaid julgustust pealehakkamiseks," ütles teisipäeval riigikogus valitsuse Euroopa Liidu poliitika teemal peetud kõnes.

Ta lisas, et EL võiks anda lubaduse olla laienemiseks valmis 2030. aastaks. "2030 oleks selliseks valikuks väga loogiline, kuivõrd just siis võiks tegelikult rakenduda uus pikaajaline EL-i eelarve ja moodustuksid uued 2029. aasta valimistejärgsed institutsioonid," selgitas ta.

Euroopa Liit vajab reforme

Kallas rääkis ka vajadusest reformida Euroopa Liidu poliitikat ning sellega seotud EL-i eelarvet.

"Ilmselgelt vajavad põllumajandus- ja ka ühtekuuluvuspoliitika reforme ja muudatusi," tõdes ta. Lisaks tõi ta välja, et EL-i eelarve peaks olema veel tihedamalt seotud Euroopa Liidu ühiste poliitikatega, nagu siseturg, euro, Schengen, digi- ja rohereformid ning samuti Euroopa energia-, transpordi- ja sidevõrgustike rajamine.

"Mis puudutab aga aluslepingute muutmist, siis siin ei ole valitsuse seisukoht muutunud – laienemine prognoositud mahus on võimalik viia läbi ka praeguste aluslepingute raames," rääkis peaminister.

Eesti ei toeta ühehäälsuse nõudest loobumist

Seetõttu ei toeta Eesti ka üleminekut enamushääletusele valdkondades, kus seda Euroopa Liidus praegu veel ei kasutata – välispoliitikas ja maksunduses, ütles Kallas.

"Me ei toeta praeguse Euroopa Parlamendi avaldatud soovi avada ulatuslik aluslepingute reformiprotsess, sest me ei näe seost laienemise ja suure hulga parlamendi poolt tõstatatud teemade vahel. Meie ei näe ka seost laienemise ja ühehäälsuselt enamushääletusele ülemineku vahel välis- ja julgeolekupoliitika ning maksupoliitika valdkondades," rääkis ta. "Arutelu selle üle, milline on ühine välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsepoliitika või mis aspektides peaks maksupoliitika olema või mitte olema harmoneeritud, peaks ikkagi toimuma täiesti sisuliselt ja eraldiseisvalt laienemisest. Otsuste tegemise kiirus, sisu ja jõustamine ei ole üksteisest lahutatavad ning probleeme ei saa lihtsustada ega taandada vaid küsimusele ühehäälsusest."

Kallas tõstatas ka küsimuse, kas liikmesriigid üldse täidaksid kõiki enamushääletusega vastu võetud otsuseid, kui selline mehhanism rakenduks.

Eesti valitsusjuht tõi siiski esile kaks laienemisega seotud teemat, mis on Eesti jaoks olulised.

Kriitikana Ukrainaga liitumisläbirääkimiste alustamist vastustavale Ungarile kõlas Kallase seisukoht: "Liikmesriigid ei peaks väärkasutama ühehäälsusvaldkondi väljapressimiseks teistel teemadel."

"Samuti on oluline, et see, milles on kokku suudetud leppida, on ka uutele liikmesriikidele täitmiseks ja eriti kavatseme seda rõhutada liitumisläbirääkimiste käigus just välispoliitika valdkonnas," lisas Kallas. EL-i kandidaatriik Serbia ei ole siiani täielikult ühinenud Euroopa Liidu piirangutega Venemaa vastu.

Kallas rõhutas oma kõnes ka vajadust jätkata Ukraina toetamist, edendada Euroopa Liidus siseturgu ning kaotada riikidele lubatud erandid, mis moonutavad ausat konkurentsi.