Erand kehtib ainult Bulgaaria suhtes ning selle kehtestamise põhjus oli Sofia soov kaitsta elanikke kütusehinna järsu tõusu eest.

Ometi näitas novembris avaldatud Politico uurimus, et Vene naftaettevõtted teenisid ligi kaks miljardit eurot käivet tänu toornafta müügile Bulgaariale alates täiemahulise sõja algust 2022. aastal. Sellest summast läks ligi üks miljard eurot Vene riigikassasse, toetades nii kaudselt Vene sõjapidamist Ukrainas.

Pärast uurimuse avalikustamist lubas Bulgaaria valitsus lõpetada Vene toornafta mereimpordi alates järgmise aasta esimesest märtsist. Varem oli erandi lõpptähtajaks määratud 31. oktoober 2024.

Kolmapäeval jõudiski vastav ettepanek Bulgaaria parlamendi menetlusse, kui seda hakkas arutama parlamendi majanduskomisjon.

Euroopa Komisjon ja mitmed teised EL-i liikmesriigid on korduvalt survestanud Bulgaariat eravestlustes vabatahtlikult erandist loobuma.

"Kõik erandid peavad lõppema niipea kui võimalik," ütles üks anonüümseks jääda soovinud diplomaat Politicole.

"Kui see ei aita tarbijaid, siis see [erand] ei täida oma eesmärki," ütles teine diplomaat.

Ometi pole parlamenti jõudnud seaduseelnõus sõnagi teise erandi kohta, mis lubab Bulgaarial importida Vene toornaftat kokkulepitud hinnalaest kallima hinnaga. Nelja EL-i riigi esindajad kutsusid Sofiat ka sellest erandist loobuma.

Endine Bulgaaria peaminister ja valitsuskoalitsiooni kuuluva erakonna juht Kiril Petkov lubas varem Politicole, et ta hakkab survestama valitsust erandist loobuma.

"Hinnalae erandi lõpetamine vähendaks oluliselt Kremli maksutulu," ütles Bulgaaria analüütik Martin Vladimirov Politicole.