Karula rahvuspargis on maanteed muutunud läbimatuks

Karula rahvuspargis on inimesed lisaks kõikuvale elektri ja sideühendustele hädas ka läbimatuks muutunud maanteedega. Lumeraskuse all on tee ääres kasvavad puud kooldunud üle tee, murdudes pidevalt teele. Nii tuleb sealsetel inimestel sõna otseses mõttes end kodudest välja lõigata.
Talveidüll Karula rahvuspargis on näiline. Planeeritud teekond jääb seal ilma mootorsaeta liiklejal lühikeseks. Kohalikud on aga nendes oludes elanud varsti paar nädalat ja neid ei üllata enam miski.
70-aastane kooliõpetaja Erika sõidab, akusaag kõrvalistuja toolil. Tema käes käib teele langenud puu juppideks lõikumine tragi vilumusega. Aga asi on naljast kaugel.
Reaalelu Karulas on praegu selline, et naised sõidavad, saed autos, ringi, loota kellelegi teisele peale iseenda pole mõtet, ja kui tahetakse sõita, siis teist võimalust ei ole, sest puud lihtsalt pidevalt langevad ja koolduvad ohtlikult tee kohale.
"Kuidas ma muidu sõidan – hommikul tund aega saagisin lahti. Rebasemõisa ja Kolski vahel. Ja siis sain tööle tund aega hiljem," kirjeldas õpetaja Erika Silberg.
Karulas on peresid, kel ei ole elektrit ega mobiililevi. Energiat tehakse ettenägelikult generaatoriga, aga kui tekib vajadus kütust juurde osta, võib selguda, et ka kodust ei pääse välja, sest riigimaantee on tihedalt täis lume raskuse all maha murdunud puid. See tähendab, et ka koolibuss pole juba nädalaid saanud normaalselt liigelda.
"Nad (lapsed – toim.) helistavad, et bussi vist ei tule ja siis nad tulevad tagasi, me paneme auto käima, tõmbame saed peale ja viime lapsed kooli. Aga viimased päevad on isegi niimoodi, et me ei ole neid kooli viinud, sellepärast et ei jaksa enam ise ka saagida hommikuti nii palju," lausus Karula elanik Meelika Hainsoo.
Päästeameti sõnul on neil novembrist kuni tänaseni olnud Valgamaale üle 300 väljakutse teele langenud puude tõttu. Näiteks kolmapäeval eemaldasid nad poolekilomeetriselt lõigult pea 40 puud. Eelmine aasta oli samal ajal väljakutseid vaid 97.
Ka transpordiamet tõdeb, et olukord Karulas on erakordne, ent ressurssi selleks, et hommikuti teed läbi sõita ja anda operatiivset infot, kus on probleemid ja nendega tegelda, neil pole.
"Eks meie ressursid on ka piiratud. Kuna tegemist on rahvuspargiga, siis on ka piirangud puude (maha)võtmisel. Tänaseks saab öelda, et me oleme need takistused kõrvaldanud," lausus transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna juhataja Janar Taal.
Taali sõnul on transpordiametil Valgamaal üks hooldusbrigaad. Suuremate tööde puhul, nagu näiteks Karulas, tuleb kaasata lisavägesid. Neljapäeval algaski Karulas lisajõudude abiga laiaulatuslik teeservade korrastamine ning ohtlike puude eemaldamine.
Toimetaja: Marko Tooming