X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"AK. nädal": õhukeseks lihvitud riigiametid ei jõua kriisidele kiiresti reageerida

Foto: Margus Muld/ERR

Viimase aja pidevad elektrikatkestused Kagu-Eestis näitavad, et kohalikud elanikud on olukorraks hästi valmistunud, aga probleem on õhukeseks nuditud riigiametites, mis ei suuda piisava kiirusega kriisidele reageerida ja neis toimetada.

"Mure on see, et nädal, üle nädala aja ei ole elektrit olnud," ütles Rebasemõisa küla elanik Tiia Morfin 4. detsembril "Aktuaalsele kaamerale".

"Elektrit meil on niimoodi, et meil on 12 päeva jooksul olnud ühel päeval ainult vool," sõnas samas saates Koobassaare küla elanik Tarvo Arumäe.

Selleks ajaks oli elekter piirkonnast kadunud üle kümne päeva, ent ei kohalik omavalitsus ega ka Elektrilevi polnud teemaga tegelemas. Infot, mille järgi teha otsuseid, milleks valmistuda, ei olnud.

"Elektrilevi ütleb, et vaadake Maru kodulehelt. Kuidas sa vaatad, kui sul ei ole ju internetiühendust? Mis on sellest abi?" sõnas Valga valla sotsiaaltöö spetsialist Evi Veerme.

6. detsembril toimus Valga valla kriisikoosolek, mis pani asjad liikuma. Elektrilevi reageeris suuremate jõududega, asuti tegema ümberlülitusi ja osa inimestest said elektri tagasi. Seda aga vaid viieks päevaks. Käesoleva nädala algul lisandunud lumi tõi hoopis uusi katkestusi, nii et nädala keskpaigaks oli üle Eesti pea 10 000 tarbijat taas elektrita.

"SOS on praegu, seepärast tulin siia. Telefoni laadima. Vett ei ole, kütta ei saa, 12 kraadi on toas. Kodus on 94-aastane, kes on voodis. Keegi huvi ei tunne, ainult mina, 80-aastane, jooksen. Generaatorit ei ole, ei jõua pensionär seda praegu osta," rääkis Tiitsa küla elanik Lehte Piir.

Karulas on inimesed olnud juba nädalaid kõikuva vooluga, aga see tähendab seda, et näiteks Hallimäe talus on läbi läinud terve hulk erinevat tehnikat.

"Siin on hulk nii pirne kui ka läpakate laadijaid, muusikakeskus kärssas läbi. Ja siin on veel mingeid igasugu juhtmeid ja asju," loetles Hallimäe talu perenaine Olivia Till.

"Aga umbes 700 eurot on meil siin perele kahju tekkinud – arvutid ja kõik need laadijad ja kõik, mis on tulnud uuesti soetada. Eks enne jõule on hästi vahva niisuguseid lisakulutusi saada, eks ma siis ostan vähem mandariini lastele," rääkis ta.

Samal ajal muutusid mitmed Karulas asunud riigiteed teele langenud puude tõttu läbimatuks. Karulas ei saanud koolibuss nädalaid normaalselt sõita. Kohalikud saagisid end iga päev tund aega tööle või varusid täiendama.

"Hommikul tund aega saagisin lahti Rebasemõisa ja Kolski vahel. Ja siis sain tööle, tund aega küll hiljem," rääkis õpetaja Erika Silberg.

Selle kõige peale kostsid ministrid valitsuse pressikonverentsil, et tegemist on loodusega ja inimestel tuleb veel paremini ise hakkama saada.

"Selle peale ma ütleksin, et me saamegi ise hakkama. Kõik lambad on elus, kõik veised on elus, lapsed on ka elus ja söödetud. Meie, kohalike inimeste hakkama saamine on ju teatav koostöö. Meil peavad õiged sisendid olema. Kui mulle öeldakse, et Hallimäe talu kõige täiega, te olete nädalaks välja lülitatud, saage hakkama, siis ma tean, et ma olen nädalaks välja lülitatud. Kui ma saan Eesti Energialt sisendi, et kolme tunni pärast on elekter tagasi, siis ma käitun vastavalt sellele, et kolme tunni pärast on elekter tagasi," kommenteeris Hallimäe talu peremees Mats Meriste.

Meriste peab suurt lambakarja ja tapamaja. Just nüüd, pühade eel olnuks tal kõige kibedam töö ja seega ka teenistuse saamise periood, ent ilma elektrita teenust ei paku. Tema ootus ei olegi, et nüüd asutaks kohe liine maa alla viima, küll aga see, et ka riigiasutustel võtaks olukorrast arusaamine aega vähem kui kaks nädalat.

"Juhtimine on läinud väga kaugele ja seda tehakse kaudsete interpretatsioonide kaudu ja nüüd on küsimus, kui kaua võtab aega, et see juht, kes otsustab, et saaks aru, et oi, nüüd on valesti. Meile jõudis ekskavaator giljotiiniga – neli päeva tagasi hakkas seda liini nüüd tõsiselt, kõiki kaldus kuid, kõiki ohtlikke puid ja kõiki juba kukkunud puid ära korraldama. Ja see oli rohkem kui kaks nädalat pärast seda, kui elekter lahkus. See on aeglane ikkagi natukene," rääkis Meriste.

"Õppetund on kindlasti natuke see, et võib-olla oleks võinud kiiremini olukorrale reageerida, et me suudame hooldajad kiiremini motiveerida täiendavalt tehnika hankida, et seda olukorda lahendada täna. See on see pool, mis on mõttekoht tuleviku ajaks, et kui kiiresti me ise saame olukorrast ülevaate, on probleemne täna," sõnas transpordiameti teehoiuteenistuse lõuna osakonna juhataja Janar Taal.

Taal tõdes, et nagu teised riigiasutused on ka nemad õhukesed. Tööd tehakse miinimummeeskonnaga, et teenus ära osutada. Seetõttu läks neil umbes nädal, et probleemist aru saada ja teine nädal sellele, et reageerida ja leida koostööpartnerid, kes hakkaks teeääri ohtlikest puudest puhastama.

"On täna miinimummaht, et see teenus ära osutada. Meil igas maakonnas on üks korrashoiu projektijuht, kes tegeleb teehoolde, teehoolde lepinguga, kohaliku järelevalvega ja nii toimetame. On ka muid ülesandeid," selgitas Taal.

Ka Elektrilevi on end aastate jooksul järjest õhemaks lihvinud. Juhtimiskeskus on koondatud pealinna, operatiivbrigaade on Kagu-Eestis jäänud kolme maakonna peale üks. Need olid mehed, kes hakkasid rikete korral esimesena liine läbi kammima, et saada olukorrast reaalne pilt.

"Kui kümme aastat tagasi oli meie võrgus umbes 30 000 riket aastas ja praegu on 11 000-12 000 riket aastas, siis see on üks põhjus, miks tegelikult on iga päev vaja vähem inimesi, kes tegelevad juhtimisega, rikete likvideerimise ja kõige sellega. Ja see toob neid väljakutseid, et sel hetkel, kui tegelikult tuleb suur torm või palju rikkeid korraga peale, siis sellega hakkama saamine on oluliselt suurem väljakutse, kui see oli kümme aastat," rääkis Elektrilevi juhatuse liige Rasmus Armas.

Praegu on üle veerandi elektrivõrkudest rohkem kui 40 aastat vana ja see võrguteenuse tasu, mida kogutakse, ei võimalda liine paremaks ehitada ega ka nende vananemist pidurdada.

"Võrguteenusest me täna saame igal aastal 34-35 miljonit eurot, mis on mõeldud investeeringute tegemiseks. Aga see 34-35 miljonit eurot tegelikult võimaldab meil oma võrku mõjutada vähem kui protsendi," ütles Armas.

Selleks, et liine parendada, peaks Armase sõnul igal aastal võrguehitusse investeerima vähemalt 114 miljonit eurot.

"Selle mõju võrguteenuse hinda iga-aastaselt on umbes 1,8 protsenti võrguteenuse hinna kasvu. 1,8 protsenti aastas," ütles Armas.

Olukorra tõsiduse hindamisel on oluline roll ka kohalikul omavalitsusel. Antud kogemus näitab aga seda, et valdade-linnade valmisolek on väga erinev.

"Vallal puudub igasugune ülevaade, mis toimub teedel või mis on elektrivõrgus. Valla roll üldse meie elu kujundamisel on üha hägustumas. See haldusreform tegi seda valda veel kaugemaks. Aga iga katkestusega on inimestel rohkem mootorsaage ja rohkem generaatoreid ja vähem lootust, et keegi neile elektri annab," sõnas Mats Meriste.

Toimetaja: Merili Nael

Allikas: "Aktuaalne kaamera. Nädal"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: