X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Ilmar Põhjala: sooline palgalõhe ei kao kuhugi, kui me sellega ei tegele

Ilmar Põhjala
Ilmar Põhjala Autor/allikas: Erakogu

Palgalõhe teemast on saanud justkui midagi, millega me oleme harjunud elama, aga tööandjad peaksid süsteemselt tegelema sellega, et naised ei saaks sama tööpanuse eest samal ametikohal kümnendiku võrra väiksemat palka, kirjutab Ilmar Põhjala.

Statistikaamet avaldas hiljuti 2022. aasta soolise palgalõhe esialgse näitaja. Naiste brutotunnitasu oli 17,7 protsenti väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe kasvas aastaga 2,8 protsendipunkti võrra. Oleme justkui tagasi 2018. aasta tasemel. Kuidas sellesse suhtuda?

Suund on õige, tempo ja õhin jätavad soovida

Kui vaadata pikemat ajahorisonti, siis palgalõhe Eestis väheneb. Küsimus on, kas 2022. aasta 17,7 protsendi näol on tegemist ühekordse ajutise tagasipõrkega ja pikemas perspektiivis palgalõhe vähenemine jätkub või on palgalõhe suurenemise taga midagi muud kui kiire inflatsioon ja meeste julgem palgaootus kombinatsioonis.

Olles meeste-naiste palgalõhe teemaga olnud seotud juba aastast 2008, saan anda tagasivaate, mis on selle ajaga Eesti majanduses ja ka inimeste käitumises muutunud.

Üks oluline asju on inimeste teadlikkuse kasv ja probleemile tähelepanu juhtimine. Mitmeid aastaid sai soolise palgalõhe teema avalikus ruumis väga korralikult tähelepanu. Mäletate näiteks provokatiivse pealkirjaga kampaaniat "Tilliga või tillita"?

Kahjuks tuleb tunnistada, et viimastel aastatel on hoog vaibunud. Palgalõhe teemast on saanud justkui midagi, millega me oleme harjunud elama. Nii lihtsalt on ning ei meedias ega sotsiaalmeedia avarustes ei leia teema enam nii emotsionaalset kajastamist kui mõni aeg tagasi.

Tööandjate teadlikkus kasvab visalt

Loomulikult pööravad erinevad palgateemadega ühel või teisel viisil seotud organisatsioonid ja ettevõtted teemale jätkuvalt tähelepanu ja asjaga tegeleb ka hulk riigiametnikke. Näiteks anname Figure Baltic Advisorys igal aasta välja võrdse palgamaksja tiitlit ning peagi on riigilt oodata Palgapeeglit, mis aitab tööandjatel oma organisatsiooni seisu jälgida. Viimane muudab palgalõhe statistika tööandjale lihtsamini kättesaadavaks ja aitab loodetavasti oluliselt kaasa teadlikkuse kasvule.

Meie uuringu tulemuste alusel saame ka öelda, et on palju tööandjaid, kes süsteemselt palgalõhe vähendamisega tegelevad. Kummastaval kombel torkab aga aasta-aastalt silma ka tõsiasi, et mida kindlam on organisatsioon, et temal soolise palgalõhe probleemi ei ole, seda suurema tõenäosusega paraku just on. Seega on tööandjate poolne probleemi teadvustamine suur osa lahenduse suunas liikumisest.

Paraku on teadlikkus tööandjate seas visa kasvama. Kes pöörab tähelepanu, teeb seda süsteemselt ja juba pikemat aega, kes ei pööra, see kahjuks ei pööra. Palgapeegel teeb palgalõhe märkamise lihtsamaks. Loodan, et see toob juurde ka tööandjaid, kes teemat tähtsustavad.

Struktuurne palgalõhe

Palgalõhe näitaja saadakse nimelt üpris lihtsa arvutuse teel: kõigi täiskohaga töötavate meeste keskmine palk vs kõigi täiskohaga töötavate naiste keskmine palk. Mis tööd keegi täpselt teeb, ei ole seejuures oluline.

See jätab õhku küsimuse, kui suur osa palgaerinevusest on nn õigustatud palgalõhe, struktuurne ehk sellest tulenev, et naised paraku töötavad sageli madalamalt makstud ametites kui mehed.

Majanduses on koos Eesti elu paranemise ja palkade tõusuga toimunud muutused ja nii mõnigi ettevõte, mille ärimudel oli üles ehitatud madalatele palkadele, on olnud sunnitud oma tegevuse lõpetama.

Toon näiteks tekstiilitööstuse, kus ettevõtted, mille ainuke konkurentsieelis oli madal palk, ei suutnud ühel hetkel enam odava Aasiaga konkureerida. Kes tekstiilitööstuses töötavad? Enamasti ikka naised.

Stabiilses majandusolukorras pole selliste üksikute ettevõtete tegevuse lõpetamine väga suur probleem, sest koondatud töötajad leiavad endale uue ja märksa paremini tasustatud töö. See ongi kasvuaastatel tasahaaval toimunud. Sellega on eeldatavasti kaasnenud struktuurse palgalõhe mõningane vähenemine.

Samal ajal on muutumas ka inimeste suhtumine. Kui veel viis aastat tagasi oli üllatav kohata poes meessoost kassapidajat (madal palgatase) või IT-ettevõttes naissoost tarkvaraarendajat (kõrge palgatase) siis nüüd ei pane see enam õnneks enamasti kulmu kergitama. See tähendab, et harjumuspärane piir tüüpiliste meeste ja naiste tööde vahel on hägustumas ja stereotüübid murdumas.

Omaette küsimus on see, mis puudutab hooldusega või laste harimisega seotud ametikohtade palgataset, kus toimetavad endiselt peamiselt naised ja mis paljuski on selle struktuurse probleemi kese. Kas need ametid ikka peaksid endiselt olema ühiskonnas nii vähe väärtustatud, kui need praegu on?

Loodetavasti eemaldume ka nendes sektorites tasahaaval stereotüübist, et üks või teine on naiste töö ning see aitaks kaasa palkade kasvule ja vähendaks tasahaaval ka struktuurset osa palgalõhest.

Kümneprotsendiline palgaerinevus

Siiski seisame silmitsi küsimustega, miks meil on sooline palgalõhe sarnast tööd tegevate inimeste vahel, miks on see üks suuremaid Euroopa Liidus või OECD-s ja miks see nii visalt väheneb, kui üldse?

Neile küsimustele on keeruline ammendavalt vastata, kuid saan siiski lõpetada õrnalt positiivse noodiga. Meie saame oma iga-aastastes palgauuringutes, mis hõlmavad pea 100 000 palgasaajat Eestis, võrrelda omavahel samaväärse töö tegijaid.

Pilt on tegelikult aastaid sama: olenevalt aastast kõigub palgalõhe näitaja vahemikus kaheksa-kümme protsenti, mida on ca poole vähem kui üldine statistika. Ometi on see olemas ja tööandjad peaksid süsteemselt tegelema sellega, et naised ei saaks sama tööpanuse eest samal ametikohal kümnendiku võrra väiksemat palka.

Mis veelgi olulisem, meie uuringu järgi ei päde üks visalt levinud müüt. Nimelt see, et mehed teenivad kõrgemat palka tänu parematele tulemustasudele, kuna neil on võimalik pere kõrvalt rohkem tööd rabada ja tööandjad hindavad seda enam kui naiste panust.

Sooline palgalõhe on meie uuringu andmetel sama suur nii kuu põhipalkade kui ka aasta kogupalga puhul, mis võtab arvesse ka kõik tulemustasud. Seega on ka tulemustasude puhul sooline palgalõhe ca kümnendik. Vähemalt ei ole vahe palgast suurem ega kärista seega palgalõhet veel laiemaks.

Viimaks üks mõtteharjutus. Kui politseinikud ja päästjad saavad uuel aastal protsentuaalselt suurema palgatõusu kui õpetajad, siis kas palgalõhe suureneb või väheneb?

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: