Kõige suurem oli meeste ja naiste palkade erinevus finants- ja kindlustustegevuse (32,9 protsenti), kaubanduse (31,6 protsenti), muude teenindavate tegevuste (27,8 protsenti) ja tööstuse (25,8 protsenti) tegevusaladel.

Sarnaselt 2021. aastaga oli ka eelmisel aastal veonduse ja laonduse tegevusala ainus, kus naised teenisid meestest rohkem: naiste brutotunnitasu ületas meeste oma 9,3 protsendi võrra.

Statistikaameti analüütiku Liina Kuusiku sõnul vähenes palgalõhe Eestis alates 2013. aastast kuni 2021. aastani 9,9 protsendipunkti, kuid 2022. aastal kasvas lõhe 2,8 protsendipunkti võrra.

"Võrreldes 2021. aastaga vähenes palgalõhe mullu kõige enam ehituses ning suurenes kõige rohkem muude teenindavate tegevuste alal," selgitas ta.

Edetabeli tagumist otsa vaadates on palgad peaaegu võrdsed ehituses, kus naiste tunnitasu on meeste omast üksnes üks protsent madalam. Ainsana teenivad naised meestest rohkem veonduses ja laonduses, kus palgavahe on üheksa protsenti.

Ettevõtjad ütlevad, et palgaerinevus tuleneb töö erinevusest ning täpselt sama tööd tegevad naised ja mehed saavad ka sama suurt tasu.

Logistika Plussi ladudes vuravad tõstukitel ringi mehed, kuid ka naisi on kaupu komplekteerimas. Meeste ülekaal on siin napp. Palk aga võrdne.

"Kui me võtame näiteks tükitöö, siis tariif on kõikidel sama, nii meestel kui naistel, aga kui naised komplekteerivad näiteks rohkem tükke, siis saavadki rohkem palka. Nii lihtne see ongi," rääkis Logistika Plussi peadirektor Toomas Orutar.

Samuti töötavad ettevõtte kontoris pigem naised, kes saavad kõrgemat palka kui laotöölised.

Rimi kauplustes on töötajatest üle 90 protsendi naised. Kontoris on mehi-naisi pooleks, kuid palgad arvestavad üksnes töö panust.

"Meil on palgasüsteemid, kus on määratletud palgad igale ametikohale eraldi ja seal ei ole võimalik kuidagi isegi eristada, kas seda ametikohta täidab naiste- või meesterahvas, palk on igal juhul vastavalt palgaskeemile," ütles Rimi Eesti personalijuht Jaanika Raudam.

Eesti Panka palgalõhe süvenemine üllatas, sest miinimumpalk kasvas eelmisel aastal võrreldes keskmise palgaga. Miinimumpalga saajad on aga enamasti naised ning see võiks töötasude erinevust hoopis vähendada.

"Võimalik, et sellise väga kiire palgakasvu tingimustes - meil eelmine aasta oli väga kiire inflatsioon 20 protsenti ja palgakasv oli keskmiselt peaaegu 10 protsenti - see lihtsalt toob kaasa selliste palgaerinevuste suurenemise üleüldiselt ja ka soolise palgalõhe suurenemise," rääkis Eesti Panga majandusuuringute osakonna juhataja Tairi Rõõm.

Statistikameti uuring vaatab palkasid valdkonnaüleselt ning arvestab kokku eri positsioonidel töötavate inimeste palgad. Tairi Rõõm ütles, et suur osa palgalõhest tuleneb samas rollis olevate meeste ja naiste erinevast palgast.

"Kui me vaatame, millest palgalõhe tuleneb, siis uuringud on näidanud, et suurusjärgus üks kolmandik tuleneb sellest, et naised ja mehed töötavad erinevates ametites, kusjuures meestel on oma ametites kõrgemad palgad, aga suurusjärgus kaks kolmandikku tegelikult on ametisisesed palgaerinevused meeste ja naiste vahel, mis seda põhjustavad," sõnas Rõõm.

Nii Eesti kui ka muu maailma tendents näitab, et palgalõhe vähenemine on peatunud. Probleem on endiselt selles, et laste sünniga naise palk väheneb. Eestis on keskmiselt kolm kuni seitse aastat pärast esimese lapse sündi naistel palgad ühe kolmandiku võrra väiksemad kui samasugustel lastetutel naistel.