Mida te arvate mõttest kaotada klassijuhatajatunnid, sest siis ei pea õpetajatele nende eest lisatasu maksma? Kuidas kommenteerite ideed, et hooldereformiga rahulolematud omavalitsused võiksid riigi antud lisaraha tagasi maksta ja seadusest tulenevaid kohustusi täita riigi toeta? Kuna pikk vanemahüvitise periood hoiab naised tööturult eemal ja suurendab palgalõhet, siis kas toetate mõtet, et edaspidi maksta vanemahüvitist vaid isakuu eest, aga emadele üldse mitte?

Mina arvan, et klassijuhatamise eest tuleks hakata ühtset miinimumtasu maksma, sest tegemist pole õpetaja hobi, vaid lisaülesandega. Hooldereform andis omavalitsustele juba varem seaduses olnud kohustuste täitmiseks lisaraha ja selle asemel, et riigi vastu kohtusse minna, võiks siis täita seadust ilma lisarahata. Eestis on sooline ebavõrdsus suur ning seda aitaks vähendada hoolduskoormuse võrdsem jagunemine ehk siis pool aastat vanemahüvitist emale, pool aastat isale ja pool aastat vanematel omavahel otsustada, kes vanemahüvitist saab.

Kas vanemahüvitise perioodi lühendamine kolmandiku võrra aitaks riigieelarves plaanitud kokkuhoiueesmärki saavutada?

Mitu päeva oleme nüüd avalikkuses arutanud viimase küsimuse ehk vanemahüvitise perioodi lühendamise üle. Samal ajal mõistmata, kust selline idee üldse pärit on, sest tulihingelisi pooldajaid pole keegi veel kohanud.

Olgu siis öeldud, loodetavasti teemale mõttelise joone alla tõmbamiseks, et perioodi lühendamine pooleteiselt aastalt ühele aastale on halb mõte. Matemaatiliselt saaks kokkuhoidu küll saavutada, aga teisel pool võrdusmärki on lisaks arvule ka elu.

Aastane vanemahüvitise periood tähendab, et üle Eesti peab olema hoiu- ja sõimekohti aastastele lastele. Neid ei ole. Isegi kui oleks, siis naasevad tööle vanemad, kellel ei ole majanduslikult võimalik kauem lapsega kodus olla. Majanduslikult paremal järjel lapsevanemad saavad tööle naasmist edasi lükata, sest lapsehoolduspuhkusel saab ju olla lapse kolmeaastaseks saamiseni.

Kõik lapsed on võrdselt tähtsad. Seega ei peaks riiklik vanemahüvitise skeem ebavõrdsust süvendama, eriti kui juba praegu erinevad meil vanemahüvitise määrad rohkem kui kuus korda. Lisaks on kõik varasemad vanemahüvitise muudatused liikunud vastupidises suunas kui perioodi lühendamine: on tehtud süsteemi paindlikumaks, lubatud vanemahüvitist võtta näiteks pooles ulatuses kolme aasta jooksul ja lubatud on hüvitise saamise ajal töötamist.

Terviseministrina pean selles teemas meelde tuletama ka rahvatervise eesmärke ja selgitama ka rinnaga toitmise tähtsust. Rahvusvaheline teadmispõhine soovitus on, et rinnapiim peaks esimesed kuus elukuud olema lapse ainus toit, seejärel tavatoiduga harjutamise kõrval võiks laps rinnapiima saada ka peale aastaseks saamist. Kasulik nii ema kui ka lapse tervisele, sest kaitseb krooniliste mittenakkushaiguste eest. Aastaselt hoidu minek rahvatervise eesmärke otseselt ei toeta.

Kuigi sisuliselt on tegemist halva plaaniga, siis murettekitav on hoopis see, et tolmu keerutatakse üles põhjuseta. Keegi ei kurda vanemahüvitise perioodi pikkuse üle. Ükski huvirühm sellist muudatust ei taotle.

Koalitsioonilepingus kirjas ei ole, eelarveläbirääkimistel ei räägitud, valitsus pole senini üldse mingisuguseid vanemahüvitise muudatusi arutanud. Enne kevadet, kui valmib sotsiaalministeeriumis vastav analüüs, ei plaani ka arutada. Olles olnud viis ja pool aastat poliitikas, pole ma mitte kunagi kuulnud, et keegi tegelikult arutaks vanemahüvitise perioodi lühendamist. Ilmselt seetõttu, et see on halb mõte.

Uudisväärne on hoopis rekordiliselt väike sündide arv ja veelgi teravam arutelu peaks käima madala sündimuse põhjuste üle. Demograafilised muutused, elukalliduse kiire kasv, kriis kriisi otsa ja majanduslik ebakindlus.

Kas vanemahüvitise perioodi lühendamise üle lõputu spekuleerimine ei või olla just selline ebakindluse suurendamine, mis sündimusele negatiivselt mõjub? Mina ei tea.

Küll olen veendunud, et need ligi 11 000 sel aastal sündinud ja veel jõulukuul sündivat last vajavad head kasvukeskkonda, et nad saaksid elada pika ja terve elu. Ja seda me saame teha, kui meil on vanemlusprogrammid vanemlike oskuste arendamiseks, kodulähedased lasteaiakohad, kaotada tervishoiu lisarahastamisega ravijärjekorrad laste jaoks ning heade õpetajate järelkasvu kindlustamine.