X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas: Võrklaev on rahandusminister, nagu rahandusminister peabki olema

Peaminister Kaja Kallas, tagapool rahandusminister Mart Võrklaev.
Peaminister Kaja Kallas, tagapool rahandusminister Mart Võrklaev. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Peaminister Kaja Kallas, kes sel nädalal on haiguse tõttu töölt kõrval olnud, ütles usutluses ERR-ile, et on vahepealsel ajal ootamatu maksutõusudest loobumise avalduse teinud rahandusminister Mart Võrklaeva tööga rahul, sest Võrklaev on rahandusminister, nagu rahandusminister peabki olema.

Teie koalitsioonipartnerid demonstreerisid üllatust rahandusminister Mart Võrklaeva intervjuule ERR-is. Võrklaev ütles, et ühiskond ei suuda enam uusi makse vastu võtta ning riigieelarve strateegia tühi maksurida tuleb pigem täita laenude juurdevõtmisega. Te olite ka üllatunud?

Esiteks ei öelnud Mart Võrklaev, et tuleb suurendada laenude võtmist, vaid tuleb otsida kokkuhoiukohti. Teiseks olen öelnud mina sedasama korduvalt koalitsioonipartneritele nii omavahel kui ka intervjuudes, nii et see ei olnud üllatav koalitsioonipartneritele ega kindlasti ka mitte mulle.

Kui me vaatame üldist pilti, siis selge on see, et inimesed on pahased, et me oleme sunnitud makse tõstma, et kulusid katta. Seetõttu me peame vaatama, kas me saame seda teha kuidagi muud moodi, et sellist maksukoormust ei tuleks. Eelkõige peame vaatama, milliseid kulutusi ära jätta ning siin on küll kõikide ministrite panust vaja.

Koalitsioonipartneritest ministrid hoopis tormasid teatama, et nüüd on taas Eestis maksudebatt avatud, riigieelarve strateegia ja varem kokku lepitu tuleb unustada, sealhulgas maksuküüru kaotamine. Miks üldse koalitsioonileping sõlmiti, kui keegi ei taha seda järgida?

Jah, eks ma rääkisin ka koalitsioonipartneritega sel teemal. Siin on väga palju sellist avalikku väljamängimist, aga kui meil on tulude poolel vähem tulusid, siis sellele vastus ei saa kindlasti olla, et võtame siis veelgi rohkem kulusid peale.

Meil oli kokkulepe, et teeme automaksu ära ja siis lähme selle 400 miljoni juurde, mis 2025. aastaks vajab sisustamist. Ja meie tunnetus on, et tõesti, 400 miljonit täiendavate maksutõusudega sisustada nii, et avalikkus tuleks sellega kaasa, on väga keeruline.

Tegelikult ei ole ju küsimus 400 miljonis. Meil on ju haigekassas puudu 200 miljonit. Valitsuses ei ole üksmeelt  töötuskindlustusmakse riigieelarverealt mahaarvamises, taastuvenergia tasu reform maksab 60 miljonit. Kindlasti on rahasoovijaid veelgi, me räägime ju vähemalt miljardist eurost, mis 2025 on puudu? Seda tunnistas ka Eesti 200 juht Margus Tsahkna.

Selles suhtes on teil õigus, et olukord on keeruline. Me oleme tõstnud kaitsekulutusi kolmele protsendile SKP-st, meil on palju valdkondi, mis kõik vajavad lisaressursse. Aga koalitsioonisisene arutelu peaks olema eelkõige selles, kust me võtame nende kulude katteks raha. Me ei suuda seda sisustada täiendavate tuluallikatega maksumaksjatelt, seega me peame selle sisustama täiendavate kärbete ja kokkutõmbamistega teistes valdkondades. Väga tõsiselt peame võtma ka seda eelarve revisjoni, mida nüüd tuleval aastal läbi hakkame viima kolmes ministeeriumis.

Minul kõrvalseisjana jääb jälle mulje, et valitsuse liikmed ei taha sisuliselt kärpimisest rääkida. Näiteks majandusminister Tiit Riisalo presenteerib kärbetena sisuliselt Euroopa Liidu fondide raha kasutuselevõttu, et viia läbi digitaalseid uuendusi, mis on ka selgelt vajalik tegevus, aga see ei ole kärbe.  See ei ole see, et me teeme asju sisuliselt teisiti. Näiteks kulutab Eesti suhtena SKP-sse euroliidus kõige enam kultuurivaldkonnale. Vahest vajame debatti, et osa raha sellest valdkonnast paigutada tervishoidu või mujale? Selliseid valusaid ja ehmatavaid küsimusi oleks vaja?

See ongi väga valus küsimus. Alles ma lugesin lehest, kuidas näitlejad plaanivad ka streikima hakata, sest kõik tahavad suuremat tasu, aga see tasu tuleb riigieelarvest.

Riigieelarvesse tulevad tulud ikkagi maksumaksjate taskust. See on kõik omavahel seotud.

Aga üldistada ei saa, sest on ministreid, kes on väga valusad teemad ette võtnud. Võib-olla kõik ei ole võrdse panusega sellesse suhtunud, sest, nagu  ütlete väga õigesti, need on valusad teemad. Seetõttu me lähemegi tegema seda eelarverevisjoni, aga eks igasugustele ärajätmistele on tohutu vastujõud,  sest sul on ametkond, kes on nendest asjadest huvitatud, sul on erinevad lobigrupid, kes on asjadest huvitatud ja see nõuab tegelikult väga palju julgust ja tugevust.

Kindlasti ühiskond võtaks ju ka need maksutõusud kergemini vastu, kui nähakse, et see raha, mida riik kokku kogub, läheb hädavajalikele kulutustele. Konkreetse kärpekava oleks pidanud ikkagi ka esitama paralleelselt? Siis oleks ka parem sisuline debatt?

Kõik ministrid said kärpimisülesande kolm kuud enne riigieelarve strateegia kokkupanemist ja need asjad ju sai esitatud, kui riigieelarve strateegiaga see tulude pool tuli. Lihtsalt küsimus on selles, millele meedia ka rohkem tähelepanu juhib. Eks ka selles, nagu ma ütlesin, et ministrid on siin teinud erinevalt seda tööd, kuna need on valusad teemad.

Me ju tegelikult ikkagi äsja vastuvõetud riigieelarvega 500 miljoni võrra suutsime olukorda parandada. Näiteks kevadel tegime raskeid otsuseid peretoetuste kärbete osas, mis on olnud ka valusad ja debatti on olnud siin korralikult.

Aga tavaliselt see debatt tähendab eelkõige seda, et kõik on vastu, keegi ei ütle, et see on hea asi. Üldiselt siis, kui midagi tahetakse ära jätta, siis need, keda see ei puutu, on hästi vaikselt. Need, keda see puudutab, on jällegi väga häälekad.   Lõpuks kujuneb välja pilt, justkui kõik oleksid vastu. Nüüd sõltub ministrist, kes vastavat sammu julgeb või ei julge astuda.

Automaks on ikka laual, miks selles pole siiani suudetud kokku leppida?

Praegu on mure eelkõige ühes koalitsioonipartneris. Pole saanud maha istuda ja neid asju kokku leppida. Me peame seda aega otsima ja jaanuari alguses tahaks selle kindlasti sisse anda.

Millega siis Eesti 200 rahul pole?

Las nad ise räägivad oma muredest. Minu seisukoht on selge, et pigem teeme selle automaksu väiksema ja kõigile ühtlaselt, kui teeme kõrgema maksu ja hakkame tegema mingeid erandeid, mis nõuavad administreerimist ja  bürokraatiat. Seal on minu meelest selge valik.

Tagasi pöördudes intervjuu alguse juurde. Mart Võrklaeva tööga ja tema avalike esinemistega olete rahul?

Mart Võrklaeva tööga ma olen rahul, sest ta on rahandusminister, nagu rahandusminister peabki olema. Ta peabki tegema ebapopulaarseid otsuseid ja neid ka kaitsma. Mart Võrklaev on seda teinud. 

Muidugi kommunikatsiooni teemal ei ole ma ise kindlasti see, kes omaks  positsiooni, et kedagi teist kritiseerida, arvestades seda kriitikat, mis ma oma kommunikatsiooni suhtes olen saanud.

Nii et osaliselt võib see ikkagi olla ka kommunikatsiooniprobleem, et sisulist debatti pole tekkinud ja et kavalad koalitsioonipartnerid oskavad rahandusministrist üle sõita?

Ei, vastupidi, nad ju ei sõida rahandusministrist üle. Pigem on rahandusminister ju tugev, sest miks teda muidu rünnatakse. Aga alati saab süüdistada kommunikatsiooni ja alati saab kommunikatsioon olla parem. 

Siin ei ole ju ainult see, kuidas me asju kommunikeerime, vaid tänapäeval on ikkagi oluline see, mis pealkirju meedia paneb. Sellest sõltub ka väga palju ja mõjutab inimeste meelsust, sest inimesed reageerivad ainult pealkirjade peale. Paraku me elame sellises pealiskaudses ajajärgus.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: