"Aivar Sõerd ja Mart Võrklaev esitasid ettepanekud kärbeteks. Tehtud ettepanekud on teadlikult sellised, mida reformierakondlased ise heaks ei kiida. Näiteks Tartu linnaeelarve vähendamine ja Siuru ehituse peatamine. Selliseid ettepanekuid, mille peaminister, rahandusminister ja kogu Reformierakond kindlasti tagasi lükkavad, tasub teha ainult siis, kui on vaja argumenti erakonnast lahkumiseks," kirjutas Läänemets sotsiaalmeedias. "Sellele viitab ka asjaolu, et nii kogenud inimesed nagu endised rahandusministrid teavad, et suurt osa nende ettepanekutest ei saa kasutada pikaajaliselt eelarveprobleemi lahendamiseks," tõdes ta.

Läänemets viitas, et Sõerdi ja Võrklaeva väljakäidud ideed ehitusinvesteeringud kärpimiseks või ministeeriumite ülejääkide vähendamiseks kärbivad eelarvekulusid ainult ühel aastal, kuid riigieelarve parandamiseks on vaja püsivaid lahendusi. "Vastasel juhul parandatakse küll 2027. aasta eelarvet aga 2028 aastal, kui ametis on uus valitsus, peab leidma veel suuremaid summasid," märkis ta.

Läänemets kritiseeris ka Sõerdi ja Võrklaeva väljakäidud ideid kärbeteks, millega tema sõnul kompenseeritakse maksuküüru kaotamise ja julgeolekumaksu ärajätmisega tekkinud 780 miljoni euro suurust auku ühiskonna nõrgemate arvelt kokku hoides.

⁠"Kogu arutelu käib reformierakondlastele tüüpiliselt ikka ja ainult sellest, millest keegi ilma jätta. Inimvarasse investeerimist nähakse kuluna, kuigi ettevõtted ja majandus vajavad vananeva rahvastikuga ühiskonnas terveid, võimalikult kaua tööturul püsivaid ja pidevalt uute teadmistega inimesi. Tervishoius omaosaluse suurendamine ja kõrghariduse tasuliseks tegemine piiravad inimeste ligipääsu neile teenustele ning on karjuvas vastuolus sellega, mida majanduse konkurentsivõime töörühm parlamendile soovitab," kirjutas Läänemets.

"Riiki ei peaks juhtima inimesed, kes oskavad küll Exceli tabelit teha, kuid laiemaid ühiskondlikke protsesse ei mõista. Maailma konkurentsivõimelisemate majanduste esiotsas on Taani, Singapur, Rootsi, Šveits, Iirimaa ja Madalmaad. Neid riike iseloomustab kaks asja: suured investeeringud inimvarasse (tervis, haridus, sotsiaalne mobiilsus) ning progressiivne maksusüsteem selle rahastamiseks," märkis Läänemets.

"Peaministrierakond laperdab taas ja kõvasti," leidis sotsiaaldemokraatide esimees, lisades, et järjest enam jõuavad avalikkuse ette erakonnasisesed erimeelsused, kauplemised oma positsioonide pärast ning üksmeele puudumine. "Pole plaani riigirahanduse kordategemiseks, otsustusjulgust ega enam ka võimekust midagi teha," võttis ta oma hinnangu kokku.

Endised rahandusministrid  Võrklaev ja Sõerd pakkusid välja ideid, kuidas parandada riigieelarve seisu rohkem kui saja miljoni euro eest. Näiteks võiks nende hinnangul edasi lükata Tartu südalinna kultuurikeskuse rajamise, kärpida jõukamatele linnadele ja valdadele mõeldud tulumaksuraha, vähendada riigipalgaliste puhkuseid või tõsta arsti visiiditasu.

Võrklaev: ma ei ole erakonnast lahkumas

"Need ei vasta järjekordselt tõele, nii nagu Laurile kohane," kommenteeris Võrklaev Läänemetsa väiteid, nagu ta oleks esitanud ettepanekud eesmärgiga erakonnast lahkuda.

"Lauri puhul on see ilmselt jälle soov otsida või tekitada mingit poliitilist spinni. Reformierakonnas on täiesti okei pakkuda erinevaid ideid ja mõtteid nii erakonna sees kui ka avalikus debatis. Olen seda nimetanud Reformierakonna tugevuseks ja olen valmis alati sellistel teemadel debateerima. Võin kinnitada, et Reformierakonnast ma kuhugi lahkumas ei ole," lisas ta.

Samuti kritiseeris ta Läänemetsa väidet, et tema ja Sõerdi väljakäidud ideed ehitusinvesteeringud kärpimiseks või ministeeriumite ülejääkide vähendamiseks kärbivad eelarvekulusid ainult ühel aastal.

"Läänemets ütleb, et kultuuriehitiste ja ülekantavate vahendite kokkuhoiu ettepanek on ühekordne. Lauri Läänemets ei ole kunagi rahaasjadest aru saanud. Kui paneme kultuuriehitised viieks kuni 10 aastaks pausile, siis see tähendabki, et nende ehitus on planeeritud aastate peale ja see on erinevate aastate kulu. See tähendabki, et me ei kuluta seda raha järgmised neli, viis, kuus või rohkem aastat. Olgu see Estonia laiendus, Siuru või filmilinnak, igal aastal on seal märkimisväärne täiendav kokkuhoid, sest nende objektide väärtus kokku on hinnanguliselt kuskil 250 miljonit," rääkis Võrklaev.

"Saan ka Läänemetsast aru, sest nemad (SDE) ei ole kunagi ühestki kokkuhoiust aru saanud ja nii nagu Läänemets kirjutab, on nende lahendus ainult maksutõusud. Eesti inimesed ei suuda kahjuks maksudega kõiki sotside ideid kinni maksta, sest kõik raha, mis maksutõusudega kogutakse, tuleb sotside hinnangul kohe ära kulutada, nii nagu ta seal väljendab," lisas Võrklaev. 

Endine rahandusminister ütles, et usub, et Reformierakonnas on tema mõtetele toetajaid.

"Olen seda meelt, et kui suur osa poliitikutest räägib kokkuhoiuvajadusest, aga ühtegi sisulist ettepanekut sinna taha ei tee, siis on see tühi jutt. Mina räägin vajadusest ja teen ka sisulisi ettepanekuid. Kui need ei sobi, siis tehtagu paremad ja arutame neid. Loomulikult olen avatud igasuguste ettepanekute arutamiseks," sõnas Võrklaev.