OPEC-iga 2007. aastal liitunud Angola on olnud pikalt rahulolematu sellega, kuidas ühenduse sees langetatakse otsuseid.

Riigi naftaminister Diamantino Azevedo kinnitas varem Angola meedias ilmunud teateid, et Angola kavatseb lahkuda OPEC-ist. Ministri sõnul ei teeni ühenduse liikmesus riigi huve.

Angola toodab 1,1 miljonit barrelit naftat päevas, samas kui kogu OPEC-i tootmismaht ulatub 28 miljoni barrelini päevas.

Nafta hinnad langesid rohkem kui ühe dollari võrra pärast uudise avalikustamist. Päeval maksis üks barrel Brenti naftat 78,5 dollarit.

Angola lahkumine on tagasilöögiks OPEC-ile ja selle liitlastele nagu Venemaa, mis kuuluvad laiemasse OPEC+ gruppi. Ühendus leppis novembri lõpus kokku nafta tootmismahtude vähendamises lootuses hoida nafta hinnad kõrgel.

Ometi jätkasid nafta hinnad langust ka pärast OPEC+ otsuse avalikustamist, pöörates tõusule alles siis, kui mitmed Lääne ettevõtted teatasid naftavedude lõppemisest Punasel merel huthi mässulistest lähtuva ohu tõttu tsiviillaevandusele. Mässulised saavad tuge OPEC-i liikmelt Iraanilt.

Novembrikuine otsus nafta tootmist vähendada ei tulnud aga kergelt, sest mitmed Aafrika riigid olid oma tootmiskvootide vähendamise vastu, nende seas oli ka Angola.

Nii ütles Angola OPEC-i ametnik Estevao Pedro pärast kohtumist Bloombergile, et riik ei kavatsegi enda kvoodist kinni pidada.

Pole teada, kas lisaks Angolale kaalub ka veel mõni oma kvoodiga rahulolematu Aafrika riik OPEC-ist lahkumist.