Eesti on lähisuhtevägivalla teadete rohkusega Euroopa Liidus esimese viie riigi seas. See viitab nii vägivallale endale kui ka heale teadlikkusele abi saamiseks. Nii tänavu kui ka eelmisel aastal on politseis detsembri alguse seisuga lähisuhtevägivalla teateid registreeritud 8000 ringis.

"Lähisuhtevägivald on jätkuvalt tõsine probleem. Meil ei ole olnud ei politsei väljakutsete ega kuriteoteadete langust. Ei ole väga suurt lootust unistada, et lähiaastatel see märgatavalt langeks," nentis naiste tugi- ja teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagan.

Pühade ajal kipub ohvrite arv kahe- või isegi kolmekordistuma, sama prognoositakse ka tänavu jõuludeks ja aastavahetuseks.

"Küll ei ütle ma, et jõululaupäeval see suureneb, aga naiste tugikeskustesse tavaliselt jõuavad naised siis, kui on paar päeva möödas sellest ajast. Küll aga võib olla politseil neil õhtutel rohkem tööd," ütles Tsopp-Pagan.

Suurema osa väljakutsetest moodustavad füüsilise vägivalla juhtumid, vaimse vägivalla puhul kipub ohver vaikima. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Anna Liisa Uisk tõi välja ka kõrvalseisja olulisuse.

"Väga palju on veel levinud arusaam, et see, mis peres toimub, on peresisene asi ja sinna väljastpoolt ei peaks sekkuma. On aeg, et see arusaam muutuks," ütles Uisk.

Igal aastal pöördub tugikeskustesse üle Eesti paar tuhat naist koos lastega. Eesti naiste varjupaikade liidu juhi Eha Reitelmanni sõnul on oluline, et riigis tehtavad kärpeotsused ei puudutaks vägivallajuhtumitega tegelevaid spetsialiste. Keskused ja ohvriabi töötajad on praegu olemas igas maakonnas, kõikjale ei jagu aga tugispetsialiste.

"Tallinnas ja Tartus on meil väga häid spetsialiste rohkem. Ja mis puudutab psühholooge, juriste, siis maakondades on olukord kehvem. Käärid just elukoha vaates on olemas," lausus Reitelmann.

Reitelmann lisas, et hulga probleeme aitaks ära hoida, kui inimestel oleksid paremad paarisuhte oskused – võime oma emotsioone juhtida, oskus end kehtestada ja konflikte lahendada.