Ministeerium märkis avalduses, et kutsus vaibale Prantsusmaa suursaadiku Anne Boilloni väljendamaks tugevat protesti seoses kahe Prantsuse suursaatkonna töötaja tegevusega. Üksikasju lisamata teatas ministeerium, et paar diplomaati kuulutati soovimatuteks isikuteks ning neile anti 48 tundi aega riigist lahkumiseks.

Kahe riigi vahel on pingelised suhted kestnud juba mõnda aega. Bakuu süüdistab Prantsusmaad kallutatuses oma vihavaenlase Armeenia poolele Euroopa vahendatud rahukõnelustel.

Novembris süüdistas Aserbaidžaani president Ilham Alijev Prantsusmaad konflikti õhutamises Kaukaasias Armeenia relvastamise kaudu.

Aserbaidžaan ja Armeenia on Mägi-Karabahhi pärast pidanud aastakümnete kestel maha kaks verist sõda. Bakuu võttis septembris välkoperatsiooniga Mägi-Karabahhi endale tagasi ning tõrjus enklaavist välja seda kolm aastakümmet enda kontrolli all hoidnud armeenia separatistid.

Naaberriigid on väljendanud seisukohta, et põhjalik rahulepe võidakse allkirjastada aasta lõpuks, ent tegelikkus näitab, et rahvusvaheliselt vahendatud läbirääkimised ei ole suuremat edasiminekut vaenupoolte vahel kaasa toonud.

Alijev ja Armeenia peaminister Nikol Pašinjan on küll mitu korda kohtunud Euroopa Liidu vahendusel, ent oktoobris keeldus Alijev osalemast Pašinjaniga kõnelustel Hispaanias, kuna tema väitel on Prantsusmaa kallutatud.

Prantsuse president Emmanuel Macron ja Saksa liidukantsler Olaf Scholz pidid vahendama kõnelusi koos Euroopa ülemkogu alalise eesistuja Charles Micheliga.

Aserbaidžaan süüdistab Prantsusmaad, kus elab suur armeenlaste kogukond, Mägi-Karabahhi konflikti puhul sageli Armeenia-meelsuses.