Schäuble kuulus paremtsentristlikku Kristlik-Demokraatliku Liitu (CDU) ning pidas 2009. kuni 2017. aastani rahandusministri ametit kantsleri Angela Merkeli valitsuses. Oma ametikohustustest tulenevalt mängis ta juhtivat rolli Euroopa võlakriisi ajal, vahendab Deutsche Welle.

Ka pärast rahandusministri kohalt lahkumist jätkas Schäuble Saksa tipp-poliitikas, olles aastatel 2017 kuni 2021 Saksamaa parlamendi alamkoja Bundestagi esimees.

1942. aastal sündinud Schäuble liitus juba nooruses CDU noorteorganisatsiooniga ja 1965. aastal erakonnaga. Ta valiti Bundestagi kõigest 30-aastasena 1972. aasta valimistel ning ta on esindanud parlamendis Baden-Württemberg liidumaa Offenburgi valimisringkonda katkematult üle 50 aasta kuni oma surmani. Schäuble on olnud Saksamaa ajaloos kõige kauem saadikuametit pidanud poliitik, kirjutab Süddeutsche Zeitung.

Rahandusministrina nõudis Schäuble võlaraskustesse sattunud Lõuna-Euroopa riikidelt kulutuste ja laenamise mahtude kärpimist. Sellega kogus ta tuntust üle Euroopa, aga ka kriitikuid sellistes riikides nagu Kreeka.

Ometi nõudis poliitik kokkuhoidu ka kodumaal. Just Schäuble eestvedamisel muutis parlament 2009. aastal Saksamaa põhiseadust, piirates oluliselt riigi võimalusi võlaga riigieelarve kulude rahastamiseks.

Oma pika poliitilise karjääri jooksul on ta pidanud erinevaid kõrgeid positsioone valitsuses ja oma koduerakonnas. Enne rahandusministriks saamist jõudis ta olla kaks korda siseminister.

1990. aastal, kui Schäuble pidas esimest korda siseministri ametit, korraldas vaimuhaige ründaja temale atentaadikatse. Haavata saanud Schäuble naasis töökohustuste täitmisele kiiresti, kuid edaspidi sai ta liikuda vaid ratastoolis.

Atentaadijärgsed tervisemured ei seganud Schäublel jätkata tõusu poliitikas. Kui Kohli juhitud CDU kaotas 1998. aasta valimised, sai Schäuble erakonna juhiks. Ometi pidi ta juba 2000. aastal ameti üle andma Angela Merkelile erakonda tabanud rahastusskandaali tõttu. Kui viimane tõusis esimeseks Saksa naiskantsleriks 2005. aastal, naasis Schäuble siseministri ametisse ja hiljem sai rahandusministriks.

Schäuble saavutuste seas on läbirääkimiste pidamine Saksamaa taasühinemiseks Berliini müüri langemise järel. Just Schäuble kirjutas alla Lääne-Saksamaa esindajana Saksamaa taasühinemise lepingule 2. juulil 1990.

"Taasühinemise põhikontseptsioon oli minu idee. See oli hea, sest tol ajal polnud teisi viise, kuidas taasühinemine saanuks teoks saada," ütles Schäuble hiljem ühes intervjuus väljaandele Tagesspiegel.

Wolfgang Schäublet jäävad leinama abikaasa Ingeborg Hensle ja neli last.

Ametis olev CDU juht Friedrich Merz oli üks esimesi Schäuble surma kommenteerinud Saksa poliitikuid. Merz avaldas kaastunnet lahkunu lähedastele "ning eriti tema abikaasale Ingeborgile".

"Wolfgang Schäuble lahkumisega kaotasin ma kõige lähedasema sõbra ja usaldusisiku, kes mul on kunagi poliitikas olnud," ütles erakonna juht.