Kokku on riigis viis tuumajaama, mille seitse tuumareaktorit katab ligi 20 protsenti Hispaania elektritarbimisest, vahendab Reuters.

1980. aastatel tööd alustanud tuumareaktorite kinni panek algab juba 2027. aastal ning tuumajaamade demonteerimise ja tuumakütuse utiliseerimise maksumuseks kujuneb välja 20,2 miljardit eurot. Valitsuse sõnul kaetakse kulud tuumajaamade operaatorite rahastatud fondist.

Tuumajaamade tulevik oli üheks lõppeva aasta juulis peetud Hispaania valitsuse põhiteemaks. Valimisi võitnud, kuid koalitsioonipartnerite nappuse tõttu opositsiooni jäänud paremtsentristlik Rahvapartei toetas tuumaenergia tootmisega jätkamist, samas kui valitsev sotsialistide ja vasakpopulistide koalitsioon lubas tuumajaamad kinni panna.

Novembris avaldas Hispaania ettevõtlusühenduse Circulo de Empresarios juht Manuel Perez-Sala toetust olemasolevates tuumajaamades elektri tootmise jätkamisele, kuigi ta tunnistas, et see nõuaks uusi investeeringuid.

"Ideoloogilised seisukohad ei peaks takistama meil aru saamast vajadusest pikendada juba eksisteerivate tuumajaamade kasulikku eluiga, mis tagab süsteemi stabiilsuse," ütles Perez-Sala.

Energiaminister Teresa Ribera ütles toona, et tuumajaamade eluea pikendamine pole elluviidav, sest selle kulusid tuleks kinni maksta kodanikel riigitagatiste kasutamise vajaduse tõttu.

Koos tuumaenergiast loobumisega otsustas Hispaania valitsus lihtsustada taastuvenergiaprojektide arendamist puudutavaid reegleid.

Näiteks pikendatakse kuue kuu võrra uutele projektidele haldusmenetluses taotluste tegemise tähtaega. Nüüd saab ehitusloa taotlust esitada 43 kuu asemel 49 kuu jooksul alates projekti käivitamist.

Samuti lubatakse nüüd võtta taastuvenergia oksjonite võitja määramisel arvesse ettevõtete sotsiaalsed ja keskkonnaalased standardid, mille eesmärk on "väärtustada Euroopa toodete lisandväärtust," seisis energeetikaministeeriumi pressiteates.