X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Adam Erki Enok: üldjoontes on elektrienergia turg arenenud õiges suunas

Adam Erki Enok
Adam Erki Enok Autor/allikas: Erakogu

Eelmisel aastal olid Eesti elektrituru olulisemateks suundumusteks elektrihinna taskukohasemaks muutumine, uute tuule-ja päikeseparkide avamine ning salvestusturu aktiveerumine. 2024. algus on meile näidanud, et külma ilma korral võib vaja minna iga elektrijaama, kirjutab Adam Erki Enok.

2024. aasta esimene nädal kostitas Eestit käredate külmakraadidega ja seetõttu püstitati 4. jaanuaril riigi kõigi aegade elektritarbimise rekord1 ning 5. jaanuaril keskmise elektrihinna rekord2.

Kui 2023. aastale tervikuna tagasi vaadata, näeme sealt teistsugust pilti: elektri hind langes võrreldes Ukrainas toimuva sõja esimese aastaga kaks korda ja turule tuli suur hulk uusi taastuvenergia tootmisvõimsusi. Üldjoontes on elektrienergia turg õiges suunas arenenud.

Tarbijate jaoks on loomulikult kõige olulisem elektri hind. 2023 oli kergendus, sest elekter maksis kaks korda vähem võrreldes 2022. aastaga. Eleringi andmete järgi3 tarbiti 2022. aastal Eestis elektrit kokku 1,62 miljardi euro väärtuses, keskmise ühikuhinnaga 198,5 €/MWh. Eelmisel aastal oli tarbimine kokku 771 miljonit eurot, keskmise ühikuhinnaga 95,5 €/MWh. See statistika seletab ka, miks universaalteenus oma fikseeritud hinnaga 154,08 eurot/MWh4 ei olnud enam ajakohane.

Märgilise arenguna jõudis kätte negatiivsete elektrihindade aeg. Möödunud aastal maksti tervelt 129 tunnil börsielektri tarbimise eest peale. Peamiselt esines selliseid olukordi päikeselistel suvepäevadel kui taastuvatest allikatest tuli palju elektrit. Võib ennustada, et 2024. aasta ootab meid ees veel rohkem negatiivseid hindu, kuna taastuvenergia tootmisüksusi on lisandunud olulisel määral.

Tuulikud, päikesepargid ja mereala oksjon

Pärast mitmeid aastaid kestnud vaikelu valmis 2023. aastal koguni kaks uut tuuleparki. Need olid Utilitase üheksa tuulikuga tuulepark Saarde vallas Pärnumaal (39 MW)5 ning Eesti Energia viie tuulikuga tuulepark Purtses Ida-Virumaal (21 MW)6. Kokku on nüüd Eestis tuulikuid paigaldatud 377 MW koguvõimsusega (aastane kasv +19 protsenti)7. Kliimaministeeriumi ja Eleringi hinnangul piisab maismaatuuleparkidest Eesti 2030. aasta taastuvelektri tootmise eesmärkide täitmiseks8.

Päikeseparke lisandus aga tervelt 170 MW eest (+33 protsenti, kokku 680 MW). Uued päikese- ja tuuleelektri tootmisvõimsused on piisavad, et rahuldada kolm protsenti Eesti aastasest elektritarbimisest. Sealjuures on päikeseparke juba küllalt, et katta mõnel kenal päikeselisel tunnil tarbimine täies mahus.

Esmakordselt korraldas riik 2023. aasta detsembris mereala hoonestusõiguse oksjoni 115 km2 alale Ruhnust loodes, kuhu saaks rajada 1400 MW meretuulikuid9. Nii suur tuulepark võiks toota poole Eestile vaja minevast elektrist, kuid on küsitav, kas selline projekt on otstarbekas, kui maa peal saab suures koguses odavat taastuvenergiat toota.

Kindlasti jätkub 2024. aastal diskussioon meretuuleparkide toetusskeemide ümber. Samal ajal peaks valmima 255 MW Sopi-Tootsi tuulepark, mis hakkab katma kaheksa protsenti Eesti elektritarbest10. Päikeseparke võiks lisanduda 100 MW jagu11, lähtudes arendajate eelmise aasta lubadustest.

Taastuvenergia juhitavaks muutmine

Majanduse toimimiseks on loomulikult vaja elektrit ka siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu. Praeguste tehnoloogiate juures on parimaks lahenduseks salvestada energiat akudes või hüdroenergia veereservuaarides ning muuta odav taastuvelekter seeläbi juhitavaks ressursiks.

Taastuvenergiaettevõte Sunly lülitas 2023. aastal Eesti elektrivõrku esimese suure, 2 MWh mahutavusega liitium-ioonaku12. Oktoobris teatas Prantsuse firma Corsica Sole, et plaanib rajada Harjumaale 2025. aastaks kaks akuparki koguvõimsusega 200 MW, laadimisajaga kaks tundi13. Ettevõtte sõnul oleks need mandri-Euroopa suurimad akusalvestid. Lisaks sai rohkem kui seitse aastat kestnud ettevalmistuste järel ehitusloa Paldiskisse projekteeritud mastaapne Energiasalve vesisalvesti võimsusega 550 MW, laadimisajaga 12 tundi14.

Salvestusprojektid aitavad ühelt poolt siluda kõikuvat tuule- ja päikeseenergia toodangut, kuid teisalt panustavad elektrisüsteemi lühiajalise stabiilsuse tagamisse. See on eriti oluline 2025. aasta vaates, sest Balti riigid jõudsid kokkuleppele eralduda ehk desünkroniseerida Venemaa süsteemist kiirendatud korras15.

Läti ja Leedu on otsustanud stabiilse 50 Hz vahelduvvoolusageduse säilitamiseks investeerida nii akusalvestitesse kui ka sünkroonkompensaatoritesse, Elering kolme sünkroonkompensaatorisse16. Eelmisel aastal valmis neist esimesed kaks ning kolmas peaks töös olema 2024. aasta suvel17.

Kas tuuma- või gaasielektrijaam tuleb?

Palju räägiti ka tuuma- ja gaasielektrijaamadest kui võimalikest asendustest põlevkivijaamadele. Eesti jaoks kõige olulisem 2023. aasta tuumaenergia uudis tuli Soomest, kus alustas tööd Olkiluoto tuumaelektrijaama kolmas reaktor ning sellega koos lisandus ühisele elektriturule palju odavat toodangut18.

Kodumaine tähtsündmus oli kliimaministeeriumi tuumaenergia töörühma raporti avaldamine, mille hinnangul "tuumaenergia kasutuselevõtt Eestis on teostatav"19. Raporti järgi peaks jaama võimsus jääma alla 400 MW, kuid esimesed sellised reaktorid alustavad alles tööd alles käesoleva kümnendi lõpus, mistõttu tuleks Eestil veel lõpliku tehnoloogia valikuga oodata20.

Pärast tehnoloogia valimist kuluks ehitusele veel kümme aastat. Seega saaks tuumajaam tööd alustada orienteeruvalt 2040. aastatel. Kliimaminister Kristen Michal on lubanud tuumajaama debatti alustada lähemate nädalate jooksul valitsuskabinetis ning seejärel viia see teema riigikokku21. Diskussioon Eesti kui tuumaenergia riigi tuleviku üle kindlasti jätkub, kuid arvestades küsimuse tundlikkust, ei maksa kiireid arenguid selles valdkonnas oodata.

Novembris teavitas Eesti Energia üldsust, et kavatseb Narva rajada 100 MW võimsusega gaasielektrijaama22 eeldatava maksumusega 146 miljonit eurot, millest riik peaks investeerima 114 miljonit 23. Plaani järgi valmiks jaam 2028. aastal ja töötaks maagaasil ning tulevikus vesinikul, kui tuleb CO2-heitmeid piirata. Valitsus ei otsustanud 2023. aasta lõpus siiski investeeringu jaoks lisaraha eraldada.

Sotsiaaldemokraatide riigikogu fraktsiooni esimees Jevgeni Ossinovski sõnul oli äriplaan koostatud elektrihinnale 155 €/MWh ning kommenteeris ERR-ile: "Sellest tulenevalt pole tegemist kuidagi äriliselt sisuka projektiga. /-/ Riskistsenaarium, mis minu arvates on baasstsenaarium, on see, et enamiku tundidest see jaam seisab tühjana või jõude, mis tähendab, et konkreetne investeering on kahjumlik."24.

Kuna riigieelarve seis on keeruline, siis on raske ennustada, kas Eesti Energiale leitakse soovitud raha. Lisaks suurendas maagaasisektori riske oktoobris toimunud intsident, kus Hiina laev purustas Soomet ja Eestit ühendava gaasitoru25. Riik ostis küll möödunud aasta alguses ära Paldiskis asuva veeldatud maagaasi importimise kai, kuid see on lubatud tööle saada alles käesoleva aasta aprilliks26.

Kokkuvõttes olid eelmise aasta Eesti elektrituru olulisemateks suundumusteks elektrihinna taskukohasemaks muutumine, uute tuule-ja päikeseparkide avamine ning salvestusturu aktiveerumine. Saime teada, et Eestisse saaks gaasijaama rajada nelja aastaga ning tuumajaama 15 aastaga.

2024. aasta algus näitas meile, et külma ilma korral võib vaja minna iga elektrijaama ja seetõttu on oluline, et diskussioon uute juhitavate tootmisvõimsuste rajamiseks käib. Hetkel on siiski kõige tulemuslikum jätkata maismaale tuule- ja päikeseparkide rajamist ning nende täiendamist salvestusega, kuna see lähenemine võimaldab kõige tempokamalt elektritoodangut suurendada.


Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: