Kui rohelise erakonna tähtis liige Habeck naasis parvlaevaga ühel Põhjamere saarel peetud puhkuselt, võttis ta sadamas vastu 250 kuni 300 ärritunud põllumehest koosnev rahvahulk. Põllumehed avaldasid meelt valitsuse kavandatud, kuid varem neljapäeval osaliselt tagasi pööratud maksutõusude ja põllumajandustoetuste vähendamise vastu.

Pinged kasvasid, kui umbes 30 meeleavaldajat püüdis tungida laevale. Politsei kasutas nende vastu pipargaasi.

Reedel avaldas Habeck kahetsust, et ta ei saanud meeleavaldajatega rääkida.

"Olen tõsiselt mures selle pärast, kuivõrd pingeliseks muutub õhkkond riigis. Õigus avaldada meelt on väärtuslik Saksa vara. Sund ja vägivald hävitavad seda," ütles majandusminister.

Teised poliitikud olid oma sõnavõttudes veelgi otsekohesemad. Meeleavaldajate tegevus pälvis hukkamõistu nii Habecki erakonna- ja koalitsioonikaaslaste kui opositsiooni poolt.

"Me toetame elavat protestikultuuri, kuid keegi ei saa aktsepteerida sellist poliitiliste kommete radikaliseerimist," kirjutas Olaf Scholzi pressiesindaja sotsiaalmeedias X (varem Twitter).

Scholz ise nimetas juhtumit häbiväärseks ja ütles, et see rikub kõiki demokraatliku kooseksisteerimise reegleid.

Saksa valitsus teatas neljapäeva pärastlõunal ehk kõigest mitu tundi enne vahejuhtumit, et see kaotab diislikütuse soodustuse järk-järgult, mitte kohe, nagu kavandati varem. Berliin teatas veel, et plaanitud traktorimaksu tõusu ei tule.

Valitsuse avaldusele vaatamata jätkusid põllumeeste meeleavaldused. Saksa Põllumeeste Liidu juht Joachim Rukwied kordas nõudmist, et kõik kavandatud maksutõusud jääks täies ulatuses ära.

Põllumehed on juba teatanud meeleavalduste korraldamisest järgmisel nädalal.

Roheliste põllumajandusminister Cem Özdemir omakorda väitis intervjuus Saksa avalik-õiguslikule telekanalile ARD, et meeleavaldajaid ei huvitagi Saksa põllumajandus, vaid nad unistavad valitsuse kukutamisest.

Saksamaa valitsus pidi leppima kokku ligi 17 miljardi euro kärpimises 2024. aasta riigieelarves riigi põhiseaduskohtu novembrikuise otsuse järel, mille järgi rikkus valitsus põhiseaduses sätestatud rangeid eelarvereegleid.