Ekspress Grupi teatel on muudatus tingitud lugejate harjumuste ja eelistuste muutusest, mis on viinud paberajakirjanduse tellijate arvu vähenemisele ning digimeedia populaarsuse ja usaldusväärsuse kasvule. Teisi Delfi Meedia väljaandeid muudatus ei puuduta.  

Kavandatud muudatuse tulemusena väheneb mõnevõrra Delfi Meedia töötajate arv nende töökohtade osas, mis tegelevad igapäevase trükiväljaande koostamisega. Kokku koondatakse kaheksa inimest, kellest viis tegeles tehnilisemat laadi tööga ja kolm tegutses ajakirjanikuna.

Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald märkis, et Eesti Päevalehe kaubamärk jääb muutustele vaatamata Eesti ajakirjandusse alles.

"Tegu on tugeva ja lojaalse lugejaskonnaga kaubamärgiga, mis aastate jooksul on tõestanud end sõltumatu ja usaldusväärse ajakirjanduse tootjana. EPL-i kaubamärgi all hakkavad ilmuma Delfi portaalis arvamusrubriik, kultuuriteemad ja nädalalõpuväljaanne LP, mis moodustasid juba täna umbes kaks kolmandikku EPL-i sisust. Kõik senise EPL-i uudislikud teemad nagu Eesti- ja välisuudised, Ärileht ja sport hakkavad ilmuma Delfi vastavates rubriikides," selgitas Soonvald.

"Me oleme seal, kus on meie lugejad. Meil pole mõtet olla seal, kus meie lugejaid ei ole. Ja me näeme numbrite põhjal, et lugejad on täna internetis. Ja need 7000 paberlehe tellijat, võrdluses sellega, et meil on 102 000 digitellijat, on öö ja päev," lisas Soonvald "Aktuaalsele kaamerale".

Eesti Päevalehte kirjastava Delfi Meedia juhatuse esimees Argo Virkebau selgitas, et tegu on ennekõike tulevikku vaatava sammuga, mille peamiseks põhjuseks on lugejate harjumuste ja eelistuste muutumine.

"Kui viimasel 20 aastal on suur osa Eesti ajakirjandusmaastiku muudatustest ühel või teisel viisil olnud sundkäigud parema majandusmudeli leidmiseks, siis tänane muudatus eristub: Delfi Meedia on majanduslikult jätkusuutlikum kui kunagi varem. Tegutseme kasumlikult, reklaami müük on tugev ja detsembris ületas meie digitellimuste number 100 000 piiri. Kunagi varem pole kodumaine ja eestikeelne ajakirjandus olnud tugevam," selgitas Virkebau.

Ta lisas, et paberajakirjanduse tellijate numbrid on Eestis igal aastal  5–10 protsenti vähenenud, kuid muud väljaandmisega seotud kulud, eeskätt trükkimise, tooraine ja kojukandega seotud kulud, on samavõrra suurenenud.

"Samal ajal on digitaalse meedia populaarsus ja usaldusväärsus kasvanud, pakkudes lugejatele kiiremat, mugavamat ja mitmekesisemat infot. Selles olukorras on mõistlik ja loogiline ajaga kaasas käia ja muudatus ära teha. Teiste Delfi Meedia printtoodete sulgemist 2024. aastal kavas ei ole," lausus Virkebau.

Delfi Meedia tellimiskeskus võtab kõigi tänaste Eesti Päevalehe paberväljaande tellijatega ühendust kas telefoni või e-kirja teel, et leppida kokku edaspidise osas.

Eesti Päevalehe tiraaž oli 2023. aasta lõpu seisuga 7985 eksemplari. Näiteks viis aastat tagasi jaanuaris 2019 oli Eesti Päevalehe trükiarv 15 100. Kümme aastat tagasi jaanuaris 2014 oli trükiarv 21 700. 20 aastat tagasi jaanuaris 35 400. 25 aastat tagasi jaanuaris 48 600.

5. juunil 1995 ühinesid Hommikuleht, Päevaleht (endine Noorte Hääl) ja Rahva Hääl uueks väljaandeks, mille nimeks sai Eesti Päevaleht. 29. septembril 1995 liideti Eesti Päevaleht ja Eesti Sõnumid.

Eesti suurematest üleriigilistest ajalehtedest lõpetas esimesena paberil ilmumise Äripäev jaanuaris 2023.

Käesoleva aasta jaanuarist lõpetas paberil ilmumise ajakiri Tervis Pluss.

Hennoste: see oli vaid aja küsimus

Ajakirjandusõppejõud Tiit Hennoste ütles, et Eesti Päevalehe paberväljaande lõpetamine oli vaid aja küsimus.

"Suund on lihtsalt sinnapoole, et nooremad inimesed ei loe paberil ja sinna ei ole nüüd küll mitte midagi parata," ütles Hennoste.

"Ta mõjutab seda, et üks kvaliteetleht on turult läinud. Mingi osa inimesi võib-olla natukene aega, jah, tõrgub, aga küllap nad lähevad lõppude lõpuks siis sinna veebi üle, kui oli näiteks selliseid, kes lugesid ainult paberilt seda," rääkis Hennoste.