Ernitsa väitel hukkusid Saadjärve lastud klaasangerja maimud temperatuurišoki tõttu ning seda tõendavad ka järvepõhjast tehtud videokaadrid.

"Kui Prantsusmaalt saabunud paakautos on veetemperatuur püsivalt pluss neli kraadi, siis krõbedas pakases toimunud jagamisel valati neile jääkülma vett peale ja ilmselt see nad ka tappis," kirjutas Ernits.

Kalamaimude vettelaskmist juhtinud MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond tegevjuht Jaanika Kaljuvee selgitas ERR-ile, et kokku lasti viide Eesti järve 307 kilogrammi klaasangerja maimusid, mis olid Prantsusmaalt 86 000 euro eest ostetud.

"Kuna [Prantsusmaalt saabunud] paakautol purunes tee peal rehv ja see hilines viis tundi, siis me pidasime õigeks, et Saadjärve, Kuremaa ja Kaiavere järvede esindajad tuleksid oma maimudele ise limnoloogiajaama järele, et maimudele mittelooduslikus olekus aega vähendada," rääkis Kaljuvee. "Nähtavasti sai saatuslikuks see, et auto paagis olev vesi on neli kraadi, aga sinna lasti peale kraanivett, mis on umbes üheksakraadine vesi ja kui nad lõpuks jõudsid Vooremaa järvedeni, siis järvevesi on praegu jää all kuskil kaks kraadi. Et nad said temperatuurišoki," tõdes Kaljuvee.

Hiljem ütles Kaljuvee Vikerraadio saates "Uudis +" intervjuus Lauri Varikule, et kraanivee laskmine maimude mahutitesse võis olla tema viga: "Minu kõige suurem möödapanek oli see, et angerjatele, mis Vooremaale läksid, sai peale kraanivesi. Nad sõeluti paakautost termokastidesse ja et nad oleksid vee all, läks sinna peale kraanivesi, mis oli paakauto vee temperatuurist soojem ja kui nad lõpuks järve lasti, siis järvevee temperatuur on kahe-kolme kraadi juures, siis eks see temperatuurišokk neile saatuslikuks sai."

Samas Võrtsjärve, mille ääres on limnoloogiajaam, ning ka Võrumaal asuvasse Vagula järve lasti kalad ilma neile vahepeal soojemat vett peale laskmata ning need maimud peaksid ilusti elus olema, arvas Kaljuvee. "Ei, Võrtsus ei ole üldse mingi probleem, sest me oleme kogu aeg aastaid lasknud jää alla ja seal ei ole mingit probleemi, kui ta tuleb otse paagist ja see kahe-kolmekraadine temperatuurivahe ei tee sellele maimule midagi."

"Aga jah, see kraanivesi, mis läks peale sinna Vooremaa järvedesse lastud maimudele, võib-olla selles on, me vähemalt esialgu arvame, [hukkumise põhjus]. Seal ei saanud muud olla. Sest Vagula järv Võrumaal, nemad tulid ka oma nõuga järele ja nemad ei lasknud üldse vett peale transpordi ajaks ning nende angerjatega ei juhtunud seal midagi, kõik läksid ilusti, siblisid alla minema," rääkis Kaljuvee.

Tema sõnul läksid teadlased Võrtsjärvele asja uurima. Aukude koordinaadid, millest maimud vette lasti, on teada ning sealt saadetakse kaamera järvepõhja, kus peaks surnud maimud - kui neid on - näha olema.

"Tulemused näitasid, et seal sellist suremust ei esinenud. Läksime ühe augu peale, kus oli angerjat asustatud ka, seal ei olnud ühtegi laipa," ütles Võrtsjärvel olukorda uurimas käinud Eesti Maaülikooli nooremteadur, angerjauurija Paul Teesalu "Aktuaalsele kaamerale".

Esmaspäeval käisid kalateadlased ka Saadjärvel mõõtmisi tegemas.

"Praegu me kontrollisime, mis on hapnikusisaldus, sest ikkagi väike kahtlus tekkis, et äkki on hapnikuga seal probleemi, kus angerjat asustati, aga meie andmed näitavad, et kõik on kõige paremas korras hapnikuga," ütles Eesti Maaülikooli kalateadlane Arvo Tuvikene "Aktuaalsele kaamerale".

Kaljuvee selgitas, et on angerjamaimude Eesti järvedesse laskmisega tegelenud alates 2009. aastast. Maimude ostmiseks kasutatakse kalurite mõrrapüügimaksust riigikassasse laekunud raha, mis jagatakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu tagasi maimude asustamiseks. Summa on igal aastal erinev, sõltuvalt makstud mõrrapüügitasudest.

Tänavu osteti klaasangerja maime 86 000 euro eest ja selle raha eest toodi kokku 307 kilo noori angerjaid. Sellest Võrtsjärve läks 263 kilo ja 340 grammi, Saadjärve 16 kilo 770 grammi, Kaiavere järve läks 10,32 kilo, Kuremaa 7,99 kilo ja Vagula järve 8,72 kilo angerjamaime. Seega kolme Vooremaa järve, milles maimud hukkuda võisid, läks 35 kilo kalapoegi.

Vakra: tegemist on nagu kulla veoga

Sotsiaalmeedias angerjate vettelaskmist kajastanud keskkonnaameti juht Rainer Vakra selgitas esmaspäeval saates "Uudis+" Lauri Varikule, et ameti töötajad olid maimude vastuvõtmise vettelaskmise juures, kuna angerjamaimud ostetakse riigihankega ning kümme korda odavamalt kui nendega kaubeldakse mustal turul.

"Tegemist on nagu kulla veoga, kuna need maksaks mustal turul 3000-6000 eurot kilo, Eesti kalamehed said nad hinnaga 300 eurot kilo. Seetõttu ka Keskkonnaamet kontrollib, et sama kogus, mis Prantsusmaalt ostetakse, ka jõuaks meie järvedesse, et keegi neid vahepeal ära ei varastaks," rääkis Vakra.

Lisaks kontrollib amet ka seda, et kalamaimud lastaks sellistesse järvedesse, kust nad saaksid maailmamerre ja seal edasi Sargasso merre - ainsasse kohta maailmas, kus nad koevad - kudema minna.

Mõningane väike suremus kaasneb angerjamaimude transpordi ja asustamisega alati, aga seekord hukkus esialgse hinnangu kohaselt 10 kuni 15 protsenti kaladest.

"Kuigi see on KIK-i rahastusest, siis kokkuvõttes eelmisel aastal kalamehed maksid angerjapüügi tasudena suurusjärgus 80 000 eurot, mis ongi see suurusjärk, mida nad täna maksid angerjamaimude eest. Ehk kindlasti on kalameestel põhjust ka endal peeglisse vaadata, kui nad selliseid eksimusi teevad, lisaks sellele, et nad põhjustavad loodusele kahju, tegelikult nad ka ise saavad majanduslikku kahju," kommenteeris Vakra "Aktuaalsele kaamerale".

Vakra avaldas lootust, et 85 protsenti kalamaimudest, mis jõudis Võrtsjärve, suudeti edukalt ümber asustada.

Küsimusele, kas tuleb ka karistus neile, kelle tegevus võis põhjustada maimude massilise hukkumise, ütles Vakra, et selleks korraldatakse uurimine. Samas on fakt, et seda on aastakümneid talve tehtud, lisas ta.

"Nüüd tuleb vaadata, kas seekord tehti mingi viga, kuigi teatud kaod ümberasustamisel on alati," rääkis ta. "Aga täpsemad andmed saame uurimise käigus." 

Teadlane ei poolda angerja asustamist südatalvel

Klaasangerja püügiperiood on Atlandil tänavu jaanuarist veebruarini. Seega olid valikud, kas teha maimude asustamine Eestis südatalvel või üldse mitte. Osa kalateadlastest ei pea sellisel kujul angerja asustamist mõistlikuks.

"Selge on see, et mingi suremus sellisel asustamisel esineb. Kui näiteks transpordi käigus saavadki järsku külma või toimub järsk temperatuuri muutus, siis see võib viia suurema suremuseni kui peaks olema. /.../ Ma ei poolda seda südatalvel asustamist tõesti, sellel on omad riskid ja nüüd me nägime, mis võib juhtuda," sõnas Eesti Maaülikooli nooremteadur, angerjauurija Paul Teesalu "Aktuaalsele kaamerale".