X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Pealtnägija": vabatahtlikud, kes lähevad inimestele liikluses appi

Foto: ERR

Õhinapõhine seltskond vabatahtlikke reageerib liikluses hätta sattunud inimeste appikutsetele. Viimase aja keerulistes liiklus- ja ilmaoludes on neil eriti palju tööd.

Õhinapõhine seltskond inimesi peab sisuliselt 24/7 valvet, et aidata hätta sattunud kaasliiklejaid, üksikemadest kuni ühistranspordini. Ja selle talve keerulised liiklusolud on ainult tööd juurde toonud. 

Kaadrid metsateel kinni jäänud autodest, lumehangest välja tõmbamised või  kinni külmunud masinate taas elule aitamised. Hättasattunud ja mõnikord isegi kriitilises olukorras liiklejate abistajad ei ole aga nende näidete puhul elukutselised päästjad, vaid tavalised inimesed, kes on teinud sellest enda hobi.

"See on lihtsalt meeldiv. Oled mingi päeva kasulikult elanud, kedagi aidanud. See on tähtis," ütles Pavel Harten.

"Mul on endalgi auto ära külmunud nii, et ma ei saanud üldse sissegi. No juhtus nii, kõikidel juhtub," lausus Kalle Tiivel.

"Arvatavasti lahkus või mingi soe tunne, kui oled teist aidanud. See mõjutab kuidagi," ütles Timofei Kibizov.

Kibizov on väikese transpordiettevõtte omanik, Harten hoopis tegev IT-valdkonnas. Tiivel töötab alates 2010. aastast taksojuhina ja on neist kõige kauem tegelenud sihiteadlikult kaasliiklejate aitamisega. 

"Sõber võttis kaasa, et tule, läheme vaatame, läheme tõmbame suure autoga ja nii ta läks. Kui ma näen abipalvet ja kui mul on vaba hetk, ma ei ole hõivatud, siis see 5, 10, 15 minutit mind ära ei söö ja ma lähen hea meelega ja aitan inimest," lausus Tiivel.

Kui varem käis asi pigem tuttava tuttava kaudu, siis tänapäeval leiavad abistajad ja abivajajad teineteist üldjuhul sotsiaalmeedias. Info liigub näiteks mõne piirkonna elanike või tehnikahuviliste foorumites, aga üks suurim platvorm Eestis on peamiselt venekeelne Facebooki grupp EZ-дуны, millel on üle 200 000 liikme. 

"Kõik algas mingist postitusest. Postitus oli selline, et aidake välja tõmmata. Kellele helistada, kui pole vaja politseid ega kiirabi, sa sõitsid lihtsalt teelt välja? Inimesed hakkasid ise abi pakkuma, et kui midagi on, helistage mulle. Sellest see algaski," rääkis Kibizov.

Omaalgatuslik, aga organiseeritud abipakkumine tõusis esimest korda tõsiselt teemaks 2022. aasta lõpus, kui 12. detsembril tabas Eestit tugev torm ja liikluses jäid hätta sajad autod. Abistajad ei piirdunud toona ainult lumme jäänud sõiduautode väljatõmbamisega, vaid võib väita, et päästsid kogu Tallinna, sest aitasid liikuma mitmeid ühissõidukeid.

"Me ei maganud terve ööpäeva, istusime ja reguleerisime. Abistajad ei maganud samuti, aitasid autosid välja tõmmata. Inimesed tulid ja tõid bussijuhtidele võileibu. Oli täielik mobilisatsioon," meenutas Kibizov.

Tänaseks on grupi sees loodud eraldi suhtluskanal, kuhu on kogunenud rohkem kui 70 inimest üle Eesti, nende seas Kalle, Pavel ja Timofei. 

"Inimesed on väga erinevad, tudengitest suurettevõtjateni. Nad on nõus vabatahtlikult teistele appi minema ega taha selle eest midagi. Meie seas on isegi üks vaimulik. Väga erinevad inimesed. Ka vanused on erinevad," ütles Kibizov.

Sisuliselt suudab õhinapõhine autoabi reageerida 24/7 isegi sügaval metsas. Näiteks lastega pere läks eelmise aasta septembris seenele. Ise nad metsast välja ei saanud, auto oli sügavale maasse vajunud. Pavel nägi postitust ja läks appi. Ta leidis oma nelikveoga maasturiga metsa eksinud üles ja tiris mülkast välja. 

"Kui näen, et inimene on hädas, kuhugi kinni jäänud või vajab käivitamisel abi, jään alati seisma. Täna aitad sina, homme aidatakse sind," ütles Harten.

Selliseid lugusid on abipakkujatel palju.

"Selle jaoks ei pea olema võimas masin, selle jaoks peab olema mõistust. Ma olen sattunud olukorda, kus inimene istub pehmelt öeldes väga palju ülekaalus, paksud prillid ees ja ta ei oska oma vägeva maasturiga mitte midagi ette võtta, kuigi ta seisab kitsal teel, tal on ees autod kinni, taga autod kinni. Ma tulin välja ja ütlesin, et noormees – äkki ma aitan teisi teie autoga. Ma luban, te ei saa kannatada ja kõik saab korda. Võtan vastutuse täiesti enda kanda. Ta oli väga ehmunud ja ütles, et okei. Ta ei teadnud isegi, et tal kärukonks on. See oli Tartu maantee alguses Assakul. Ma tõmbasin ikka mitu autot välja selle korraliku maasturiga," lausus Tiivel.

"Enamus on ikkagi pukseerimised. Nendega on alati mingisugune oht. Kaks korda paraku olen autol ise taguotsa ära vahetanud, kasko korras muidugi õnneks, aga siiski – tross on katki läinud, vigastused olid suured. Õnneks, et kasko on olemas," lisas ta.

Peamiselt vajatakse abi külmade ilmade või suure tuisuga. Tiiveli enda rekord on aidata ühe päeva jooksul viite inimest. 

Hartenile on eriliselt meelde jäänud juhtum 2022. aasta suvel, kui emal, kes viis Ida-Virumaalt last Tartusse arsti juurde, läks auto 60 kilomeetrit enne sihtkohta katki. Tänu abile jõudis laps arsti juurde. Mõnikord reageerib väljakutsele mitu abipakkujat. Kusjuures, enamik teineteist ei tunne ja pole kunagi kohanudki.

"Loomulikult on olnud selliseid olukordi, pidevalt, alatihti. Hiljuti ma püüdsin käima saada ühte vana mersut, reaalselt pool tundi käiasin seda, panin ka auto klemmid akudele külge, boosteri ja ei saanud käima. Ja kirjutasin poistele, et ei saa käima. Ja selle ajaga tuli veel kaks tulid juurde, proovisid ka ja ütlesid, et kuule mees, sinu mersu las soojeneb, las ootab paremaid ilmu. Seda käima ei saa täna paraku," lausus ta.

Ka tänavune talv tugevate tuiskude ja pakasega on toonud palju tööd. Muide, seda tehakse tasuta. 

"Kõvade külmadega oli abipalveid meeletult, lihtsalt väga palju. Põhiline oli ikka tühi aku. Mõnel olid uksed kinni külmunud," ütles Tiivel.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: