Viimastel aastatel järsult kasvanud sotsiaalmeedia sisu, kus noorukid trumpavad üksteist üle, tungides tühjadesse hoonetesse ja halvasti valvatud objektidele ning sooritavad seal vägitükke. Üks asi on adrenaliinijaht ja kuulsuse tagaajamine, teisalt on tihti tegu vandalismi ja vargustega ning asjatundjate sõnul võidakse äärmisel juhul tulipäid ära kasutada isegi hübriidsõjas.

Kunagine Harju maakohtu hoone Tallinnas, tühjaks kolitud Swedbanki peamaja, Viimsi talveaed, aga ka Paldiski tuumaobjekt või Levira tele- ja sidemast Valgjärvel. Need on vaid üksikud näited jahmatavatest videotest, mida jagatakse asjasse pühendatute kogukondades.

"Eelkõige üritatakse leida selliseid kohti, kuhu inimestel puudub juurdepääs. Siis seda filmitakse, on eriti äge, kui selles videos on mingisugune sisenemise viis, mis võiks olla eriti keeruline," kirjeldas Põhja prefektuuri Ida-Harju menetlustalituse juht Anders Allandi.

Üks populaarsemaid kohti, kus kohati kaelamurdvaid trikke tehakse, on Tallinnas Hiiul asuv ja pea 20 aastat tühjana seisnud hiiglaslik elevaator, mille torn kõrgub kaugelt üle ümbritsevate hoonete.

IT-taustaga Jan-Erik Moon tegeleb vanade hoonete kaardistamisega juba 20 aastat, projektipõhiselt elatist teeniv Raigo Kotkas nakatus kuus aastat tagasi ning peab täna isegi vastavat Youtube'i kanalit. Hobi kannab rahvusvaheliselt nime urban exploring või lühidalt urbex, mida võib tõlkida kui linnakeskonna avastamine. Eestis tähendas see algselt peamiselt vanade militaarrajatiste või varjendite uudistamist. Jan ja Raigo nimetavadki end pigem hobiajaloolasteks ja fotograafideks ning rõhutavad, et püüavad käia objektidel korrektselt. Jan on isegi omanikega kokkuleppel teinud Hiiu elevaatoris ametlikke tuure.

Jani ja Raigot häiribki, et kui pikka aega oli huviliste ring Eestis üsna väike, siis viimase paari aastaga toimus plahvatus. Kui varem motiveeris entusiaste ajaloo, arhitektuuri ja avastamise rõõm, siis nüüd on keskmine vanus kõvasti alla tulnud ja käib üksteise üle trumpamine.

Oleme selged – urbex ei ole põhimõtteliselt negatiivne nähtus ja leidub ka korrektsemaid tegijaid, kuid viimasel ajal on ainuüksi Tiktokis urbexi teemaga Eestis seotud ligi 500 kontot, kuhu on üles laetud tuhandeid ja tuhandeid klippe, kus suur osa on selgelt kõurikute illegaalne tegevus.

Omaette alaliigid on roofing ehk kõrgetes kohtades turnimine, ja diggerid, kes uurivad tunneleid ja muid maa-aluseid struktuure.

Ka politsei on märganud selget tõusu, kinnitab Ida-Harju menetlustalituse juht Anders Allandi.

"Kõik algab lihtsatest ja kättesaadavatest hoonetest, nagu muusikakeskkool, Liivalaia kohtumaja, mõni muu mahajäetud hoone, mis on kõigile nähtav ja teada. Sellest liigutakse ekstreemsemaks. Näiteks mingisugused mastid, ekskavaatorid, maja katused," lausus ta.

Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) müügijuhi Marko Künnapase sõnul on nende portfellis üle Eesti umbes 600 kinnistul kokku tuhatkond hoonet. Nende seas juba kümmekond aastat valdavalt tühjalt seisnud muusikakeskkooli kompleks Tallinnas Kivimäel, mis koosneb viiest hoonest. Seal on salvestatud suur hulk sissetungimise ja laamendamise videoid. RKAS ongi pingutanud, et hooneid kaitsta ja ühiselamu juures võibki lugeda noorte "tagasisidet".

"Peavalu on see selle poolest, et sellega kaasneb ressurss, mis sellele kulub, ja sellega kaasnevad kulud ja need kulud ühe objekti kohta võivad küündida kümnetesse tuhandetesse," ütles Künnapas.

Videotest ilmneb selge dünaamika: kui esimene sissetung on toimunud ja see teatavaks saab, järgneb lausaline invasioon ja allakäik. Näiteks endine Viisnurga tehas Pärnus, kus omal ajal toodeti suuski.

"Mingist hetkest lõhuti valvesüsteemid seal kõik ära ja loobiti põhimõtteliselt kogu arhiivi sisu neljandalt korruselt trepikojast alla," ütles Jan.

Või kunagine popp Mereranna sanatoorium Narva-Jõesuus. "Kus tegelikult selle aasta alguses oli veel kõik täitsa korralik, Murti sisse, peksti kõik valve maha seal ja ainuüksi möödunud suvel oli seal tervelt 14 tulekahju," lausus Raigo.

Kuna sotsiaalmeedia eeldab avalikku jagamist, siis paradoksaalselt dokumenteerivad pujäänid ise oma kuritegusid. On videoid, kus kasutatakse kangi, ketaslõikurit või pekstakse haamriga kiviseina auk. Ilmekas näide on nõukogudeaegne varjend Õismäel. Lõpuks ei jäänud omanikul muud üle, kui tõsta mitmetonnised betoonelemendid ette.

Videotes ongi üksjagu omanike, turvafirmade ja isegi politsei õrritamist.

"Kohtades, kus on valve peal, et neil on nii-öelda viie minuti reegel ehk viie minutiga sa põhimõtteliselt pead olema objektil kadunud. Sa pead suutma sireenide huilates hoone läbi joosta," ütles Raigo.

Allandi tunnistab, et politseini jõuab ilmselt murdosa juhtumitest, aga kui jõuab, on tegu formaalselt sissemurdmisega, mis on väärtegu ja millega võib kaasneda trahv. Kui sissemurdja on alla 14, piirdub asi enamasti vestlusega süüdlase ja tema vanematega.

Omaette teema on, et lõhutud vara eest võib ähvardada veel ka tsiviilnõue. Üks asi on rahaline kahju, aga kõik tõstavad esile füüsilised ohud, mis algavad hallitusest, mille sisse hingamine on kahjulik, kuni surnuks kukkumise võimaluseni. Ühes muusikakooli videos on näiteks, kuidas poiss komistab ja lendab läbi ukseklaasi.

Üks asi on noorte riskikäitumine, aga viimasel ajal on tulnud üha rohkem videoid objektidelt, mida võib nimetada elutähtsaks taristuks. Kas või klipp augusti lõpust, kuidas maskides grupp tungib Valgjärve tele- ja sidemasti.

Väljas on veel valge ja ühe töötaja auto seisab maja ees, aga samal ajal tüübid patseerivad katusel. Lõpuks imetlevad sissetungijad 350 meetrit maapinnast loojangut telemasti tipus, mille kaudu transleeritakse paljudesse kodudesse muuhulgas ETV pilti.

Torkabki silma, et urbexi entusiastid on ilmselgelt omanike teadmata roninud näiteks Iru soojuselektrijaama korstna otsa, pääsenud Paldiski tuumahoidla, Tallinna Vee ja mitmetele Eesti Raudtee objektidele, mis peaksid olema üsna hästi valvatud.

Viimati eelmisel nädalal pandi üles video, kuidas võõras ronis pimeduse varjus Ülemistes Rail Balticu terminali ehitusel kraana kabiini. Asjatundjad hoiatavadki, et ühelt poolt võib praeguse hübriidsõja ajastul videotest saada infot, teisalt võidakse tulipäid ära kasutada mingiks sigaduseks.

"Ma arvan, et see oht võib olla suur, me näeme tegelikult hübriidsõja mõistes väga palju tegusid, millele me eile ei osanud veel mõelda hübriidsõjas. Need teod arenevad tohutu kiirusega ja seda enam me peame ise olema hoolikad, kuidas või mida me teeme," lausus Allandi.