X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Siseministeerium kaalub jätkamist vanas majas, rendipinnal kui ka uut maja

Siseministeeriumi hoone.
Siseministeeriumi hoone. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi poolteist aastat tagasi plaanis riik kolida siseministeeriumi ministeeriumide ühendhoonesse, siis turvakaalutlustel sellest loobuti. Nüüd kaalub ministeerium nii uue maja ehitamist, vana renoveerimist kui ka rendipinnale kolimist ning otsust on oodata märtsikuuks.

Siseministeeriumi varade asekantsler Krista Aas ütles ERR-ile, et ministeeriumi praegune maja asukoht ei vasta enam vajadustele väga mitmes mõttes.

"See probleem on meil olnud juba päris mitu aastat. Esiteks, see maja on liiga suur ja teda on küllaltki kallis ülal pidada. Seal on ruumi rohkem peaaegu kolmandiku võrra kui me vajaksime. Pikas plaanis ei ole see mõistlik.
Kuna ta asub vanalinnas, siis füüsilise turvalisuse tagamisega on seal ka omajagu väljakutseid. Ümberringi on ju seal väga palju erinevaid muid hooneid
ja meie maja ei ole piiratud ka aiaga," rääkis Aas.

Ta lisas, et maja ise on küllaltki vana ja varsti vajaks suhteliselt suurt renoveerimist. "See oleks suur investeering. Probleem on veel see, et seal majas ei pääse meil liikuma puuetega inimesed. Seal ei ole lifte ega ka ratastooli jaoks kaldteid. Ja rääkimata meie enda töötajate kaasaegsest töökeskkonnast. Ruumilahendused on väga kitsad, väga killustatud, inimestel selliseid koostöökohti on väga vähe," sõnas Aas.

Samuti tõi Aas välja, et vanalinnas on autoga liikumine piiratud või isegi võimatu. Lisaks parkimise küsimus.

"Selle asukoha ja majaga on selline kompleksprobleem. Ja see on põhjus, miks me oleme päris mitu aastat juba otsinud lahendust, et kuhu siis võiks ministeerium kolida. Või siis midagi ümber korraldada olemasolevas asukohas," ütles asekantsler.

Ühendministeeriumis ei olnud õigeid tingimusi

Aas rääkis, et ministeeriumide ühendhoonesse kolimise puhul osutusid seal ruumilahendused selliseks, mis ei võimaldanud siseministeeriumi nõuetele vastavat ümberkorraldust ja selle tõttu valitsus otsustas, et sinna ikkagi ei minda.

"Meie kõige suurem murekoht seal oli turvaala küsimus. Ehk siis selline ala, kus oleks võimalik töödelda tundlikku informatsiooni, mida siseministeerium tulenevalt oma töö eripärast küllaltki palju peab tegema. Ja ühendministeeriumi ehitus ja konstruktsioonid olid sellised, mille puhul ei olnud võimalik leida lahendust, et sellise ehituse puhul oleks see turvaala võimalik sinna juurde ehitada. Meie oleksime toonud juurde lihtsalt mahuliselt suurema vajaduse, kui seal täna olemas on seal olevate ministeeriumite jaoks," lausus Aas.

Siseministeeriumi hoone. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

"Sellest tulenevalt hakkasime vaatama, kas on võimalik leida sobiv rendipind. Teine võimalus on olemasolevas majas ümber korraldada, võib-olla kolida seal väiksemale pinnale kokku. Ja on ka kolmas võimalus. Kuna siseministeeriumil on Kalarannas maa juba ammusest ajast, siis ühe variandina on kaalutud ka lihtsalt sinna ehitada uus hoone," sõnas Aas.

Tänase seisuga on Aasa sõnul kõik kolm varianti võrdselt kaalumisel ning meeskond töötab, et variandid läbi analüüsida nii rahalises, teostatavuse kui ka jätkusuutlikkusse mõttes. "Meie plaan on, et selle aasta esimese kvartali lõpuks võiks meil analüüs valmis olla. Aga täna ma tõesti ei oska öelda, igal variandil on oma plussid ja miinused," sõnas ta.

Kuidas mõjutab kolimist õpetajatele lubatud 500 000 eurot?

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits ütles kolmapäeval ERR-ile, et siseministri otsusega panustab siseministeerium õpetajate palgaküsimuse lahendamisse ühekordselt 900 000 eurot, millest 500 000 siseministeeriumi eelarves olevast võimalikuks kolimiseks broneeritud rahast.

Aasa sõnul omab see kolimisele kaudset mõju. "Kindlasti ta mõjutab. Kuigi mitte kohe ja vahetult. Me peame siis sellega arvestama, et võib-olla on kolimiseks vajalikku mugavat lahendust selle võrra keerulisem leida. Võib-olla peame seal siis midagi teisiti läbi mõtlema, kui me praegu oleksime seda teinud," kommenteeris Aas.

"Näiteks kui me oleksime pidanud olemasolevas majas ümberkorraldusi tegema, siis ilmselt selleks ajaks, kui seda maja seal ümber ehitatakse, renoveeritakse, on vaja leida kuskile asenduspind. Ja asenduspind on vaja kindlasti rentida, see maksab midagi ja kogu kolimine, kogu logistika maksab midagi. Sellisteks tegevusteks oli see raha ennekõike mõeldud," ütles Aas.

"Aga lähiaastal see meile negatiivset mõju ei oma," lisas ta.

Ülejäänud õpetajatele mineva 400 000 euro arvelt tuleb kokkuhoid ministeeriumi majandamiskuludelt. "Meie maja sellised hädaremondid ja renoveerimised, mis pisikestes mahtudes olid ette nähtud, võib-olla tuleb need edasi lükata. Need arutelud seisavad lähinädalatel ees."

Kuigi siseministeeriumi hoonet haldab Riigi Kinnisvara AS (RKAS), pakkus Aas, et kui ministeerium peaks vanast majast lahkuma, pannakse see lihtsalt müüki.

"Tõenäoliselt sinna sellist avaliku sektori asutust, riigiasutust asemele leida on küllaltki keeruline," sõnas ta.

Siseministeeriumi hoone. Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: