Rootsi on viimastel aastatel tõsises hädas jõuguvägivallaga, mille taga on uimastituru pärast võistlevad jõugud, kelle tegevust saadavad pea iganädalaseks muutunud pommiplahvatused ja tulistamised.

"Sugugi mitte kõik võlts-Gucci pesapallimütsi kandvad inimesed ei ole jõugukurjategijad, aga paljud jõugukurjategijad kannavad võltsi-Gucci pesapallimütsi," ütles liberaalide esindaja politseiküsimustes Martin Melin.

Peaminister Ulf Kristerssoni moderaatide koalitsioonivalitsuse esitatud eelnõu kohaselt moodustaks politsei eritsoonid, kus on lubatud inimesi ja autosid läbi otsida, ilma et neid ametlikult kuriteos kahtlustataks.

Justiitsminister Gunnar Strömmer ütles ajakirjanikele, et ehkki ametlikku kahtlustust ei ole vaja, sekkutakse vastavalt politsei kogemustest lähtuvale "ohuprofiilile".

Läbi otsitakse näiteks inimesi, kes on olnud varem seotud tõsiste vägivallakuritegudega "või kui inimene on teatud viisil riides või käitub kahtlaselt". Läbi võib otsida ka lapsi, ütles Strömmer.

Siiski ei tohi läbiotsimise põhjus kunagi olla inimese rahvus, rõhutas Strömmer.

Politsei loob tsooni tõsise tulistamis- või pommiplahvatusohuga kohta ning see võib kesta maksimaalselt kaks nädalat.

Valitsuse ametnikud märkisid pressikonverentsil, et surmaga lõppenud tulistamiste arv on kümne aastaga kolmekordistunud ja 2023. aastal oli rekordarv pommiplahvatusi.

Politseistatistika põhjal teatati mullu 363 tulistamisest, milles sai surma 53 inimest, ja 149 pommiplahvatusest.

Eritsoonide ja läbiotsimise ettepanek, mis valitsuse sõnul jõustub loodetavasti 28. märtsil, on Rootsis tekitanud vastuolusid, sest rikub kriitikute sõnul õigusriigi põhimõtteid ja võib viia politseipoolse diskrimineerimiseni.

Valitsus ütles, et võttis eeskuju Taanist, kus politsei on tsoone kasutanud juba kakskümmend aastat.