X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Rain Terras: kaitseministri mugavus ja kindrali nõrk koht

{{1707641460000 | amCalendar}}
Rain Terras
Rain Terras Autor/allikas: Siim Solman

Andrus Merilo ei ole kaitseväe juhi kohale kindlasti mugavusvalik, sest lärmi on ju palju. Muidugi, ta on ootamatu kandidaat. Tema algpositsioon Martin Heremi algusega võrreldes ei ole siiski midagi erinevat, vaata et pigem tugevamgi, kirjutab Rain Terras.

Kindral Martin Heremi taandumine kaitseväe juhtimisest oli kahtlemata üllatus. Tema põhjendus ajastuse osas on igati mõistetav. Kaitseminister Hanno Pevkur suutis seda aga ületada, tulles lagedale ootamatu kandidaadiga kolonel Andres Meriloga, tehes justkui kübaratriki.

Kui kaitseväe juhi valiku "pada" oli vaikselt juba enne podisenud, siis nüüd lõi kaane pealt. Ükskõik millise nime tulekuga, oleks see niikuinii tegelikult juhtunud. Meil on tekkinud selleks nende aastatega piisavalt eksperte. Samal ajal kujunes kõige suuremaks üllatuseks ministri esialgne selgitus oma valikule.

See sünnitas arusaama "tagatubades kokkulepitud poliitilisest kompromissist". Kaitseminister peab vältima mugavaid otsuseid ja lähtuma parimast valikust! See ei pea olema automaatselt ametis oleva kaitseväe juhataja ettepanek, kelleks oli kindralmajor Veiko-Vello Palm. Küll aga peab ta oma otsust arusaadavalt argumenteeritult suutma kaitsta, sh avalikkusele arusaadavalt kommunikeerima.

Palmi kõrvale jätmist oleks olnud väga lihtne põhjendada. Tema kirjut minevikku, kuhu kuulub ka tema juhtimisstiilile osutamine, on mitmeid kordi lahatud ka ajakirjanduses. Eesti Päevalehele ütles Herem, et ta peab konflikte ja erimeelsusi alluvate ja kolleegidega tippjuhi paratamatuks osaks, siis tal on selles igati õigus. Siin tulebki mängu oskus, kuidas neid lahendada.

Palmi õnnetus, pigem isegi häda tundub olema puudulik emotsionaalne intelligentsus. Lihtsa definitsioonina tähendab see võimet tajuda, mõista, hallata ja juhtida emotsioone. Selle mõiste propageerija Daniel Golemani arvates on see olulisemgi kui IQ, sest selle tasemest oleneb inimese suutlikkus oma teoreetilisi võimeid realiseerida.

Kaitseväe juhataja üks roll on edastada sõjalisi nõuandeid poliitilisele tasandile. Sellel mehel peab olema väga tugev enesevalitsemine. Palm on aga oma senise teenistuskäiguga näidanud oma suutmatust end valitseda keerulisemates olukordades.

Teisalt annab kaitseväe juhatajale valdkonnapõhiseid nõuandeid tema enda meeskond. Ka siin peab olema oskus neid kuulata ja argumenteeritud nõuannetele reageerida. Palmi oskus mainitule… See ongi tegelikult see, mida minister läbi lillede avalikkusele jagas. Kui peaks juhtuma kõige hullem, siis emotsioone mitte valitseda suutev kaitseväe juhataja oleks kõige halvem valik meie vabaduse kaitsmisel.

Ma mõistan Heremi suurt pettumust. Loomulikult mängib Palm Heremi kõrval üliolulist rolli kaitseväe praegusel arendamisel, ehk suurematki, kui me tavakodanikena arvata oskame. Palmiga on kaitseväe arendamisel ühise tandemina rassitud ja kes teab kumma ideid ellu viidud. See polegi ehk tähtis.

Muidugi on valus pikalt planeeritud plaani näha liiva jooksmas ja Palmi "pika ninaga" jäämas. See tundubki olevat Heremi üks nõrk koht, et ta seab kamraadluse tähtsamaks kunagise kursusekaaslase sobivusest oma mantlipärijaks (kuigi see ei oleks välistavaks asjaoluks).

Kas tõesti on avalikkusele karismaatiline tunduv Herem eelistanud läbi oma nõrkuse Palmi juba aastaid talle sobimatutesse juhirollidesse? Minu väga subjektiivne vastus on, et jah. Seetõttu on kaitseväele isegi hea, et "Heremi ajastu" saab juba nüüd lõpu.

Herem on kahtlemata teinud väga head tööd, detailide üle jääb aga alati vaidlus. Kuid tema nimetatud nõrkus sööb kaitseväge seestpoolt. Palm on tragikoomiliselt justkui tema Achilleuse kand, mille mõju kaitseväe meeskonnavaimule on märkimisväärne ja hakkab üle kaaluma kõike head, mis temas kaitseväe juhatajana on.

Jah, siiani on jäänud vastuseta, miks ei sobinud ministri valikuks näiteks teenistuses olevad brigaadikindralid Vahur Karus ja Rauno Sirk või nii mõnigi teine. Mina nimetaksin seda ministri ebaõnnestunud kommunikatsiooniks. Kuigi see tundub olevat tema teadlik lähenemisviis.

Merilo ei ole kindlasti mugavusvalik, sest lärmi on ju palju. Muidugi, ta on ootamatu kandidaat. Tema algpositsioon Heremi algusega võrreldes ei ole siiski midagi erinevat, vaata et pigem tugevamgi.

Kas Heremist sai tore mõmmi või poliitikutele lükata-tõugata mugavusvalik? Merilo valiku kinnitamisel, saab ta ise tõestada enda tugevust, igatahes sellist sekelduste jada, mida Palm juba brigaadiülema ajaks oli kogunud, temas ei ole. Ka kaitsevägi peab oma tugevalt hierarhilise organisatsioonina toimima ühtse meeskonnana, seda üle erinevate väeliikide sõdurist kindralini välja. Merilol tundub olema selleks kõik võimalused olemas ja vastavalt Heremi mainitud ajastusele ka selleks vajalik aeg.

Peagi on selge meie uus sõjaline kõrgeim juht. Kindel on, et kaitseväelased tegevteenistuses ja reservis järgnevad uuele juhile koos kaitseliitlastega "nii tõugates kui ka tõmmates". See on lihtsalt veres. Ühel puhul toimuks aga meeskonna vaimu ebaotstarbekalt suur põletamine ja see oleks oht meie kaitseväe tugevusele.


Kommentaari teksti on autori soovil muudetud 11.02.2024 kell 17.21.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: