"Olen viimase kuu jooksul kohtunud paljude kaitseväelastega ja täna tutvustasin oma ettepanekut nii Vabariigi Presidendile, peaministrile, valitsuspartnerite juhtidele kui ka riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehele. Nende kohtumiste tulemusena on mul kujunenud veendumus esitada kaitseväe juhataja kandidaadiks kolonel Merilo," ütles kaitseminister Pevkur kolmapäeval pressiteate vahendusel.

"Kolonel Merilo senine, rohkem kui 30 aasta pikkune teenistuskäik kinnitab, et tegemist on Eesti kaitseväge läbi ja lõhki tundva mehega, kelle sõnal on kaal nii kaitseväes kui väljaspool. Merilod teades ja tema iseloomustamiseks kuuldut arvestades olen veendunud, et Eesti kaitsevägi saab endale väga tugeva juhi, kellele vägi on valmis järgnema ja keda rahvas on valmis kuulama," märkis Pevkur.

"Kaitseväe juhataja peab olema kaitseväes respekteeritud, seda esiteks. Teiseks saama valitsuse toetuse. Kolmandaks saama Vabariigi Presidendi toetuse. Neljandaks riigikogu riigikaitse komisjoni toetuse saama. Neid argumente on päris palju. Minu ülesanne oli teha see pikk valik võimalikult kiiresti," rääkis Pevkur kolmapäeval "Aktuaalsele kaamerale".

Kaitseminister lisas, et tema ja ka kaitseväe juhatajaga läbi räägitud seisukoht on, et kuna kaitseväe juhataja ametikoht on hetkel täitmata, siis võiks brigaadiülem Merilo liikuda kaitseväe juhataja asetäitja kohale ning sellega kaasneks loomulikult ka talle brigaadikindrali auastme andmine.

"Rääkisin täna ka Vabariigi Presidendiga. Tema toetab seda, et kolonel Merilo brigaadikindraliks nimetada," ütles Pevkur.

Merilo ütles oma kirjalikus kommentaaris, et kaitseväe juhataja ametikoht on väga vastutusrikas ning tema esitamine selle ametikoha üheks kandidaadiks on väga suur au, kuid praegu on siiski esitatud vaid tema kandidatuur.

"Ma ei pea mõistlikuks sündmustest ette rutata – otsuse peavad tegema kaitseminister, valitsus ja riigikaitsekomisjon. Kui mind soovitakse kaitseväe juhataja ametikohale määrata, olen valmis täie pühendumisega seda ülesannet täitma," sõnas Merilo.

Karis: usun, et valitsus teeb õige valiku

President Alar Karis, riigikaitse kõrgeim juht, kohtus kolmapäeval Kadriorus Pevkuriga, kes andis ülevaate kaitseväe juhataja kandidaadiga seonduvast.

"Minu soov on, et Eesti järgmiseks kaitseväe juhatajaks saaks kaitseväelaste hulgas hinnatud ja pädev ohvitser, kes on kaasaegse strateegilise vaatega ning kellel on erinevate üksuste juhtimise ja liitlastega koostegutsemise kogemus. Temast peab kujunema oluline sõjaline nõuandja peaministrile, valitsusele, aga samuti minule, nii nagu seda on olnud kindral Herem. Usun, et valitsus teeb siin õige valiku," ütles president Karis.

Karis lisas, et kindlasti peab kandidaadil olema parlamendi riigikaitsekomisjoni toetus.

Kaitseminister Pevkur tutvustas riigipeale enda edasisi samme, misjärel saab valitsus teha kaitseväe järgmise juhataja ametisse nimetamise otsuse.

Kolonel Andrus Merilo on praegu diviisi 1. jalaväebrigaadi ülem ning olnud kaitseväe peastaabi operatiivosakonna ülem. Merilo on lisaks juhtinud ka kaitseväe juhataja administratsiooni, Scoutspataljoni ja 1. jalaväebrigaadi operatiivjaoskonda.  

Merilo alustas oma teenistust 1992. aastal Kuperjanovi jalaväepataljonis ajateenijana, kust suundus teenima Balti pataljoni Eesti jalaväekompaniisse. 2002. aastal lõpetas ta Soome kõrgema maakaitsekooli. Samuti on ta lõpetanud Ameerika Ühendriikides maaväe staabikolledži (Command and General Staff College) 2010. aastal ja sõjakolledži (Army War College) 2019. aastal.

Merilo on osalenud rahuvalvemissioonil Liibanonis ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel Kosovos, Afganistanis ning Iraagis. 

Ta on osalenud ESTPLA-10 ülemana missioonil Iraagis ja ESTCOY-4 ülemana Afganistanis. Samuti Bosnia ja Hertsegoviinas luureeskadron Baltsquadron-7 ülema asetäitjana.

Juunis 2021 võttis Merilo 1. jalaväebrigaadi juhtimise üle Vahur Karuselt.

Merilod on autasustatud Kotkaristi V klassi teenetemärgi, kaitseministeeriumi III klassi teeneteristi, kaitseväe teenetemärgiga lahinguliste teenete eest, kaitseväe teeneteristiga eeskujuliku teenistuse eest, maaväe ohvitseri kuldristiga, maaväe ohvitseri hõberistiga, Kaitseliidu eriteenete medaliga, kaitseväe peastaabi teeneteristiga, Rahuoperatsioonide Keskuse teenetemärgiga,          Scoutspataljoni teenetemärgiga, 1. Jalaväebrigaadi rinnamärgiga, mälestusmedaliga "10 aastat taastatud kaitseväge", kaitseväe pikaajalise teenistuse medaliga, haavata saamise tunnusmärgiga, rahvusvahelistes sõjalistes operatsioonides osalenu medaliga, NATO missioonimedaliga ISAF, NATO missioonimedaliga KFOR, ÜRO medaliga, Norra Armee teenetemedaliga,

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem lahkub tegevteenistusest 30. juunil ehk enne oma pikendatud ametiaja lõppu. 

Herem on kaitseväe juhataja alates 2018. aasta 5. detsembrist. Valitsus kiitis 2022. aasta oktoobris heaks kaitseministri ettepaneku pikendada Heremi ametiaega täiendavalt kaheks aastaks 2025. aasta detsembrini.

Kaitseväe juhataja ametiaja pikkus on viis aastat, kuid valitsusel on õigus kaitseministri ettepanekul ja riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvestades seda kahe aasta võrra pikendada.