"Kandidaat peab kindlasti olema suure kogemuste pagasiga ja perspektiivsed kandidaadid kindlasti vastavad sellele. Nad on kõik kogenud karjäärikaitseväelased," ütles riigikaitsekomisjoni esimees Kalev Stoicescu (Eesti 200) kolmapäeval ERR-ile. "Minu isiklik arvamus on, et uuel kaitseväe juhatajal peab kahtlemata olema ka mitte ainult hea suhtlemisoskus, vaid ka esinemisoskus," lisas ta.

Ka riigikaitsekomisjoni liige Enn Eesmaa (fraktsioonitu) tõi esile suhtlemis- ja esinemisoskust: "Ta peab suhtlema ka ühiskonnaga ja rääkima nii, et teda kuulatakse ja ka saadakse aru, mida ta tahab öelda. Ehk tal peavad olema ka oraatorivõimed."

"Sõjaväelasi kaitseväes kahtlemata huvitavad kõige rohkem tema professionaalsed oskused. Aga kui inimene on jõudnud juba kindrali staatusesse või kommodooriks, siis tähendab, et see etapp on tal läbitud," lisas ta.

Eesmaa tunnistas, et tal on oma eelistused kaitseväe juhi kohale, kuid neid ta ei avalda: "Meil on tõenäoliselt viis või kuus inimest, kes on kindral või kommodoor ja tõenäoliselt nendest keegi saab. Mul on kindlasti ka oma arvamus selle suhtes, aga loomulikult ma seda avalikult välja ei ütle."

Ka kolmas riigikaitsekomisjoni liige, Raimond Kaljulaid (SDE) ei soovinud nimedega spekuleerida ja tõi ka välja, miks poliitikud seda tegema ei peaks: "Ma arvan, et poliitikud ei peakski neid nimesid nii väga julgelt välja käima või veel vähem kujundama sellist erakondlikku eelistust. See teeks selle kandidaadi elu oluliselt keerulisemaks, sest paratamatult hakatakse siis nägema mingeid seoseid või tõmbama paralleele seal, kus neid ei ole. Seetõttu ma arvan, et sellest tulekski hoiduda. Viimane asi, mida me vajame, on see, et erakonnad lisaks peaministrikandidaatidele või Euroopa Parlamendi kandidaatidele hakkaksid ka kaitseväe juhataja kandidaate kusagil oma juhatuses kinnitama. See küll hea mõte ei ole."

Kaljulaid tõstis samuti eduka kaitseväejuhataja ühe eeldusena suhtlemisoskust.

"Tegemist on erakordselt keerulise ametikohaga selles mõttes, et ühelt poolt peab olema tegemist riigikaitses väga heade teadmiste ja väga heade juhtimisoskustega inimesega. Aga teiselt poolt kaitseväe juhataja on ka kindlasti kaitseväe kõige nähtavam isik väljapoole ja ka see, kes kõige rohkem suhtleb nii poliitilise tasandi kui ka laiemalt ühiskonna ja majanduskogukonnaga. Nii et seetõttu ainult sellest, et olla hea kaitseväelane ei piisa, see inimene peab olema ka võimeline ehitama sildu väga erinevate teiste ühiskonna osadega."

Selle kõrval tõi Kaljulaid esile ka selle, et sõjaväejuht peab oskama edendada välissuhtlust.

"Eesti kaitseväe juhataja tegeleb arvestataval määral ka rahvusvahelise suhtlusega. Nii oma liitlasriikide juures, aga me näeme, et Eestit külastavad ka kaitseväe juhatajad näiteks Aasiast, viimati Jaapanist. Nii et see on hästi-hästi keeruline töö, palju keerulisem võib-olla, kui enamik inimesi ette kujutab. Seal peab väga mitmel väljal olema väga tugev kandidaat," tõdes ta.

Kaitseväe juhataja kindral Martin Herem teatas teisipäeval ootamatult, et on otsustanud tegevteenistusest lahkuda enne ametiaja lõppu 2025. aasta detsembris ja paneb ameti maha juba selle aasta 30. juunil.

Uue kaitseväe juhata kandidaadi esitab kaitseminister Hanno Pevkur pärast võimalike kandidaatidega rääkimist, kuulab ära riigikaitsekomisjoni arvamuse ning esitab siis kandidaadi valitsusele kinnitamiseks. Pevkur loodab, et  vabariigi aastapäevaks on uus kaitseväe juhataja valitsuses kinnitatud. 

Eesti Päevalehele antud usutluses tunnistas Pevkur, et Heremi võimaliku järglasena välja pakutud kindralmajor Veiko-Vello Palmi ja praeguse kaitseväe akadeemia ülema brigaadikindral Vahur Karuse nimed on tõsiseltvõetavad.

"Kindlasti on nemad kõige tõenäolisemad kandidaadid, vaadates nende teenistust ja praeguseid ametikohti," tõdes Pevkur. "Aga samamoodi on väga tugevad kandidaadid [õhuväe ülem brigaadikindral Rauno] Sirk ja [kaitseväe juhataja asetäitja kindralmajor Indrek] Sirel, [mereväe ülem] kommodoor [Jüri] Saska ja miks mitte arutada ka 1. jalaväebrigaadi ülema kolonel [Andrus] Merilo sobivust," lisas Pevkur.