"Ehitusraha on valitsuse otsus," ütles sihtasutuse Läänemaa raudteeprogrammi direktor Rein Riisalu. "Viimane kord poliitikud ütlesid – kui projekti ei ole, mis ehitusrahast me räägime? Nüüd on projekt valmis. Võime öelda, et saame uuele ringile minna," sõnas Riisalu.

Viimase lõigu ehk Rohuküla–Haapsalu lõigu ehitusloataotlus on Riisalu sõnul menetluses. "Need lõigud, mis on Turbast Haapsaluni, seal on raudtee ehitusluba olemas," lausus Riisalu.

Riisalu sõnul on järgmine samm projektiga edasiminekul eramaade omanikelt maa välja ostmine, ning pärast seda saaks ehitustegevus alata.

"Nüüd ongi kaks sammu. Raudteetrass puudutab osaliselt eramaid. Tuleks alustada nende eramaade omanikega läbirääkimisi, et vajalikud lõigud riigile omandada. Ristist Rohukülani on selliseid kohti päris palju," sõnas Riisalu.

"Järgmine samm on juba see, et kas terves tükis või siis osade kaupa hakata raudteed ehitama," ütles Riisalu.

Riisalu sõnul on raudtee arendamise kavas 115 miljonit eurot. Haapsalu raudteelõigu ehitus võiks Riisalu hinnangul samas suurusjärgus maksma minna.

Riigikogus on moodustatud Haapsalu raudtee toetusrühm, kuhu kuulub liikmeid kõikidest riigikogu erakondadest.

"Reili Rand on rühma esinaine. Läbi tema on suheldud nii Kristen Michali, Madis Kallase, kui ka Mart Võrklaevaga. Nii et selles mõttes töö käib," lausus Riisalu.

"Riigieelarve on vastu võetud. Sealhulgas on ka CO2 raha. Selle raha kasutamisel on teatud piirangud, aga elektrifitseeritud raudtee ehitamine mahub nendesse piiridesse," ütles Riisalu.

Riisalu hinnangul saaks Eesti Raudtee juba sel aastal ehitushanke välja kuulutada.

Raudtee Turbast Haapsaluni on kavandatud nii, et võimaldab rongil sõita kuni 160-kilomeetrise tunnikiirusega. Haapsalu ja Rohuküla vahel hakkaks rong sõitma aeglasemalt, kuni 120-kilomeetrise tunnikiirusega.