USA endise presidendi ning tõenäolise vabariiklaste presidendikandidaadi Donald Trumpi kommentaare on saatnud kogu Euroopas ohked. Esmaspäeval ütles Euroopa Liidu kõrge välisesindaja Josep Borrell, et NATO pole nagu Rootsi laud, kust saad valida, mida tahad.

"NATO ei saa olla Rootsi laua sarnane sõjaline liit. Ta ei saa sõltuda ühe inimese huumorist, mida esindab praegu USA president. Täna jah, homme ei, sõltuvalt sellest, kes sa oled. Kuulge, olgem nüüd tõsised. NATO ei saa olla Rootsi laud. See kas eksisteerib või ei eksisteeri," sõnas Borrell.

Temaga üsna sarnaseid mõtteid väljendas esmaspäeval ka Saksamaa liidukantsler Olaf Scholz, kes kirjutas sotsiaalmeedias, et NATO lubadus on üks kõigi ja kõik ühe eest. Ning et selle kahtluse alla seadmine on vastutustundetu ja ohtlik. Samas osales ta esmaspäeval ka Rheinmetalli uue mürsutehase avamisel, kus väljendas end mikrofonide ees märksa diplomaatilisemalt.

"Olen täiesti kindel, et NATO on hädavajalik USA-le, Kanadale, Euroopa riikidele ning meie pikaajaline koostöö alates Teisest maailmasõjast on miski, mis on tugev liit ka tulevikuks. Jääme selle juurde ning USA president jääb selle juurde ja ma olen kindel, et ka Ameerika inimesed teevad seda," sõnas Scholz.

Samas on Euroopa poliitikud osavalt mööda vaadanud faktist, et ka nemad on suhtunud NATO kohustustesse valikuliselt. Eelkõige just kaitsele tehtavate kulutuste suhtes, sest paljud riigid pole kahe protsendi kohustust täitnud aastakümneid. Sellele viitas esmaspäevasel mürsutehase avamisel toimunud debatis ka Müncheni julgeolekukonverentsi kaitseekspert Nico Lange. Tema sõnul võtab olukorraga kohanemine Euroopas liiga kaua aega.

"See on liiga aeglane. Kantsleri kõne Zeitenwende teemal peeti kaks aastat tagasi. See mürsutehas oleks pidanud avatama kohe pärast seda, mitte kaks aastat hiljem. Ja sellel, et Ukraina kaotab riigi idaosas maad, on otsene seos sellega, et meie Euroopa juhtiva tööstusriigina pole suutnud toota piisavalt laskemoona," sõnas Lange.

Seega tulebki Euroopa liitlastel nüüd oma osa ära teha, et võimalik järgmine USA president ei käiks neile kaitsekulutuste teemal loenguid pidamas.

Saksa-USA Marshalli fondi analüütik Rachel Tausenfreund ütles, et Euroopa liitlased peavad enda kaitseks rohkem tegema.

"On selge potentsiaalne oht Aasiast. Seega, olgu inimesed nagu president Biden, kes tahab, et NATO oleks tugevam ja see tähendab, et Euroopa liitlased on tugevamad, või inimesed nagu Trump, kes sisuliselt tahab, et USA kannaks väiksemat koormat NATO-s, igal juhul peavad eurooplased olema tugevamad," rääkis ta.

Seega ei saa lääneeurooplased enam üleolevalt Trumpi üle naerda nagu mõni aasta tagasi. Selle asemel soovitab Tausendfreund omaks võtta positiivsem suhtumine.

"Eurooplased saavad ise selle jaoks midagi ära teha ja see on NATO-s palju tugevamaks partneriks saamine ning võib-olla ka globaalsetes julgeolekuküsimustes. Biden ja ka paljud vabariiklased soovivad, et Euroopa oleks väga tugev partner," ütles ta.