Kallas märkis, et eelmisel aastal olid lääneriikide ootused Ukraina vastupealetungile suured, kuid praegu on meeleolud vastupidised. Samas ei ole tohiks tema sõnul väga pessimistlik olla, vaid keskenduda sellele, mida Ukraina heaks teha saab.

"Kui vaadata positiivselt, siis väga paljude riikide jaoks on ikkagi kohale jõudnud, et tuleb teha rohkem. Aga on riike, kelle jaoks ei ole see veel kohale jõudnud, aga kellel kindlasti on veel oma ladudes asju, mida nad saaksid Ukrainale anda," sõnas Kallas Müncheni julgeolekukohtumise järel.

Tema sõnul on Eestis olemas ideid, kuidas viia kokku siinne arenenud tehnoloogiasektor klassikalise kaitsetööstusega, et olla valmis Ukrainat aitama ja ka enda kaitset tugevdama.

Kallas selgitas, et Ukrainale abi andmine on topanud selle taga, et aastate jooksul on Euroopa kaitsesse vähe investeerinud ja seetõttu pole kaitsetööstusel olnud tellimusi.

"Tulenevalt sellest kaitsetööstus ei ole suutnud uue nõudlusega kaasas käia. Seetõttu me peamegi mõtlema, kuidas me saame nii-öelda kastist välja lahendusi, mõelda, kuidas me saaksime liikuda kiiremini, kuidas toota näiteks targemat laskemoona, targemat varustust just sellepärast, et see tehnoloogiline pool tuleks kaasa. Ja positiivse poole pealt võiks küll öelda, et mul oli siin maailma suurte kaitsetööstusettevõtetega kohtumisi ja õnneks me näeme neid asju üsna samamoodi, ikkagi on liikumine seal," rääkis ta.

Kallas ütles, et läänes võiks olla poliitilist tahet abistamiseks rohkem, sest sõjalise abi andmine ei ole Ukrainal palju palutud.

"Seda võiks olla rohkem. Aga näiteks üks Euroopa keskel või pigem Lääne-Euroopas asuva riigi peaminister ütles mulle, et nüüd hakkab meie inimestele ka kohale jõudma, et me peame seda tegema, kellel on palju paremad naabrid kui meil. Aga see ongi kõik võtnud aega, meie jaoks liiga kaua. Ukraina võitleb üksinda ja ainus asi, mida nad meilt paluvad, on tegelikult sõjaline abi, et nad suudaks seda teha, ja see ei ole palju palutud. Me peame oma pingutusi kontsentreerima," ütles peaminister.

Tšehhi võimude hinnangul on võimalik kogu maailmast leida kohe mitusada tuhat mürsku Ukraina jaoks. Kallase sõnul tuleb kasutada kõiki võimalusi selleks, et Ukrainale abi saata.

"Tšehhi president on selle küsimusega tegelenud ja nii-öelda tuvastanud, kui palju seda siis on. Ma ei oska seda hetkel praegu öelda, aga kindlasti me peame seda arutama Euroopa tasandil ja eelkõige just need riigid, kes ei ole teinud nii palju selleks, et ukrainlased saaksid selle abi praegu, et nad suudaksid ennast kaitsta praegu," kommenteeris Kallas.

President Kersti Kaljulaidi sõnul näitas Müncheni julgeolekukonverents, et lääs saab vähemalt aru, et Ukraina abistamiseks tuleb rohkem teha.

"Selle võrra oleme edasi liikunud, et nüüd ütlevad kõik, et seda on vähe. Isegi kui me võtame 50 miljardi eurose Euroopa paketi ja oletame, et Ameerika abi tuleb ära – kõik ei ole ka üheks aastaks mõeldud –, siis me ikka ei saa isegi sama palju kulutatud kui venelased. Mis toimub? Aga kõigil on vähemalt piinlik. Ja ma ei ole veel kunagi näinud nii palju teemast mööda rääkivaid ameeriklasi," rääkis ta.

Euroopasse kandideerimist pole Kallas veel otsustanud

Kaja Kallas ütles ERR-ile, et eelseisvatel valimistel Euroopa liberaalide erakonna ALDE esikandidaadiks hakkamist ta veel otsustanud ei ole.

"Selles mõttes see Spitzenkandidaat on ju puhtalt Euroopa Komisjoni presidendi kohale, aga selge on see, et liberaalidel ei ole võimalust seda Euroopa Komisjoni presidendi kohta saada, arvestades meie väiksust Euroopas. See on lihtsalt neljaks debatiks ja selleks, et aidata neid erakondi üle Euroopa. Ja mis on positiivne tegelikult Eesti seisukohast, on see, et tõesti Eesti on osake Euroopast ka Lääne-Euroopa jaoks, kus leitakse, et mina olen see nägu, kes võiks aidata nende tulemust parandada nendes riikides. Aga ma tean, et teie Eestis lööksite mind selle eest risti ja see on see põhiline kalkulatsioon," rääkis Kallas.