X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Kallas Venemaa tagaotsitavate nimekirja lisamisest: see on tavapärane hirmutamistaktika

{{1707831000000 | amCalendar}}
Foto: Priit Mürk/ERR

Eesti peaminister Kaja Kallas teatas, et Vene Föderatsiooni käik lisada ta tagaotsitavate nimekirja ei ole üllatav, sest see on nende tavapärane hirmutamistaktika.

"Me jätkame seniseid samme – Ukraina toetamist, Euroopa kaitse tugevdamist, Vene propaganda vastu võitlemist," kommenteeris Kallas teisipäeval.

Ta lisas, et kui Venemaa arvab, et fiktiivne vahistamiskäsk aitab Eestit vaigistada, siis ta ei vaiki ja jätkab jõuliselt Ukraina toetamist ja seisab Euroopa kaitse tugevdamise eest.

"Venemaa on läbi ajaloo looritanud oma repressioone nn õiguskaitseorganite kaudu. KGB vahistamiskäsk on korra ajaloos mu pere suhtes ka väljastatud. Olen ikka öelnud, et Vene režiimi kriminaalne tööriistakast ei ole muutunud. Meie tegevust nende hirmutamine ei väära," märkis Eesti peaminister.

Ligi 100 000 nimega andmebaas

Teisipäeval selgus Venemaa opositsioonilise ja korruptsiooni paljastamisele spetsialiseerunud väljaande Mediazona vahendusel, et Vene siseministeeriumi tagaotsitavate andmebaasis on teiste seas Eesti peaministri Kaja Kallase ja riigisekretär Taimar Peterkopi nimed.

Mille tõttu Kallas ja Peterkop Venemaal täpsemalt tagaotsitavaks kuulutati ja millal, ei ole teada, kuid see võib olla seotud Ukraina sõja puhkemise järel alanud nõukogudeaegsete punamonumentide mahavõtmisega Eestis.

Kõige enam avalikku tähelepanu pälvinud punamonumendi teisaldamine Eestis oli 16. augustil 2022, kui valitsuse otsusel teisaldati Narva tank-monument. Tank T-34 võeti monumendil betoonosalt maha ja viidi Viimsis asuvasse Eesti Sõjamuuseumisse, kus sellest sai üsna populaarne eksponaat.

Kaja Kallase tagaotsimisteade Vene siseministeeriumi andmebaasis. Autor/allikas: Mediazona

Vene siseministeeriumi andmebaasis on Kallase pilt ja sünnidaatumid, kuid põhjendust selle juures pole. On vaid märge, et "kriminaalkoodeksi alusel".

Andmebaasis on sadu lääneriikide poliitikuid ja ametnikke, kuid Kallas on ainus nii kõrge ametiga poliitik nimekirjas ehk valitsusjuht.

Uudis Eesti peaministri tagaotsitavate nimekirja lisamisest pälvis välismeedias ulatuslikku kajastust. Riigikantselei andmetel oli teisipäeva pärastlõunaks kajastatud seda 82 riigi 2000 väljaande poolt. Teiste seas sellistes suurtes ja mõjukates väljaannetes nagu Reuters, CNN, ARD Tagesschau, Der Spiegel, The Guardian, Le Monde, Frankfurter Allgemeine Zeitung, Financial Times, El Pais, Washington Post, Euronews, Al Jazeera, Xinhua jne.

Taimar Peterkop (kõige vasakpoolsem) ja Kaja Kallas Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Eestist ongi Kallas ja Peterkop ainsad nimed andmebaasis. Lätist on andmebaasis lausa 83 nime, kelle seas on endine siseminister Marija Golubeva, Läti seimi eelmise koosseisu 59 liiget ja 15 Riia linnavolikogu liiget.

Kõik nad on avaldanud toetust punamonumentide eemaldamisele. Läti rahvusringhääling LSM täpsustas, et 2022. aasta mais otsustas Läti seim taganeda Venemaaga sõlmitud nõukogudeaegsete mälestusmärkide säilitamise lepingust, mis viis paljude punamonumentide teisaldamiseni avalikust ruumist, sh Riias. Praeguseks on teada, et 68-st lepingu lõpetamise poolt hääletanud parlamendiliikmest on 59 kuulutatud tagaotsitavaks.

Leedust on andmebaasis 29 inimest, kelle seas on kultuuriminister Simonas Kairys ja kuus Vilniuse linnavolikogu liiget. Poolast on kolm poliitikut-ametnikku.

Kairys ütles LRT/BNS-i vahendusel enda tagaotsitavate nimekirja lisamist kommenteerides, et Venemaa jätkab võitlust demokraatia ja inimõiguste vastu.

"Mul on hea meel, et minu töö sovetiseerimise varemete lammutamisel ei ole jäänud märkamata. Venemaa teeb seda, mida ta on alati teinud: püüab lämmatada igasugu vabaduse hõngu, võidelda demokraatia ja inimõiguste vastu ning jätkata oma loo loomist, mis ei käi kokku faktide ja loogikaga."

Kallasele avaldasid toetust mitmed Euroopa tipp-poliitikud, teiste seas Euroopa Ülemkogu alaline eesistuja Charles Michel, Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola jt.

Kremlist tulid sootuks teised signaalid

Teisipäeval küsiti pressibriifingul Kremli pressisekretär Dmitri Peskovilt, miks on andmebaasis Eesti, Läti ja Leedu kõrged poliitikud ja riigiametnikud. Ta vastas, et need inimesed vastutavad otsuste eest, mis olevat seotud vaenuliku tegevusega ajaloolise mälu ja Venemaa vastu.

Ka Vene välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova jagas teadet ja märkis, et Kallas ja Peterkop on nimekirjas nõukogude sõdurite mälestusmärkide hävitamise eest. Ta lisas ka, et nimekirja panek "on alles algus", aga ei täpsustanud, mille eest.

Mihkelson: Venemaa ähvardas Balti riikide diplomaate

Riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ütles, et Venemaa praegune käik tuleb panna perspektiivi.

"Olen varem kirjeldanud näiteid Venemaa sekkumisest lääneriikide sisepoliitikasse, samuti eesmärke, miks nad seda teevad. Ja muidugi pole uudis, et suhted enamiku lääneriikide kui mitte kõigiga on Venemaal praegu väga pingelised. Seetõttu pole ka üllatav, et Venemaa selliseid samme astub. Eelmisel nädalal kutsuti Vene välisministeeriumisse kolme Balti riigi diplomaadid, kus tehti meie suunal väga karme ähvardusi," rääkis Mihkelson.

Mihkelson lisas, et üheltpoolt tuleb sellistesse uudistesse suhtuda rahulikult, kuid samas ei tasu teha illusioone ja tuleb teadvustada, et tegemist on ka hästi planeeritud aktsiooniga, mille eesmärk on õõnestada meie turvalisust.

Mediazona toob välja, et veebruari alguses oli siseministeeriumi andmebaasis kriminaalkoodeksiga tagaotsitavaid isikuid 96 752 ja lisaks teadmata kadunuid isikuid 41 535. Kriminaalkoodeksiga tagaotsitavatest ligi kolmandik ehk 31 484 olid Venemaa enda kodanikud, 11 242 Armeeniast ning 10 473 Usbekistanist.

Kuvatõmmis Mediazona kodulehelt. Autor/allikas: https://zona.media/

Toimetaja: Urmet Kook

Allikas: Mediazona, BNS, LRT, LSM

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: