Ettavalmistatav pakett laiendaks sanktsioonide alla kuuluvate isikute ja ettevõtete arvu kolmandiku võrra, rääkis Kallas intervjuus Saksa väljaandele Die Welt.

Tema sõnul on seni kehtestatud sanktsioonid tekitanud Venemaa majandusele ja sõjatööstuskompleksile juba märkimisväärset kahju. Kallase hinnangul ulatuvad sanktsioonidest tingitud kulud Venemaa sõjamasinale umbes ühe triljoni euroni.

Samas kinnitas ta, et Brüssel ei kavatse sellega piirduda.

"Sügisel esitan sõja algusest saadik kõige ulatuslikuma sanktsioonide nimekirja. Kui see vastu võetakse, suureneb sanktsioonide alla kuuluvate Venemaa isikute, ettevõtete ja organisatsioonide arv kolmandiku võrra. Survet tuleb suurendada seni, kuni Venemaa sõja lõpetab," rääkis EL-i välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Kallas ei täpsustanud, millal täpselt ta uue sanktsioonipaketi esitab ega seda, milliseid piiranguid see sisaldab.

Venemaa-vastaste sanktsioonide vastuvõtmist võivad takistada poliitilised erimeelsused ja mõned Venemaa suhtes sõbralikumad riigid, kommenteeris Die Welti artiklit vahendanud Ukraina väljaanne LIGA.net.

Kallas märkis ka, et loodab Euroopa ja USA seisukohtade lähenemist Venemaa-vastaste sanktsioonide küsimuses. Ta viitas USA-s menetluses olevale eelnõule, mille algatas senaator Lindsey Graham, kes suri juulis.

EL-i liikmesriigid leppisid 23. juulil kokku Venemaa-vastases 21. sanktsioonipaketis. Uusi piiranguid blokeeris Kreeka, kuid loobus oma vetost pärast seda, kui sai loa jätkata Venemaa LNG transportimist kolmandatesse riikidesse.

6. augustil võttis Suurbritannia vastu uue Venemaa-vastaste sanktsioonide paketi, lisades sanktsiooninimekirja 19 uut üksust.

Oodata on uut vaidlust viisapiirangute üle

Kallase intervjuud vahendanud väljaanne Politico prognoosis, et ilmselt tõuseb uue sanktsioonipaketiga taas üles ka laiemate viisapiirangute teema Vene kodanikele.

Euroopa Liidus on arutusel Eesti esitatud plaan panna viisakeelu alla kõik Ukrainas sõdimas käinud Vene kodanikud, kuid see pole saanud siiski kõigi liikmesriikide toetust.

21. sanktsioonipaketi läbirääkimistel olid Prantsusmaa ja Itaalia vastu Venemaa sõjaväelaste üldisele viisakeelule, leides, et viisasid tuleks käsitleda EL-i viisareeglite, mitte sanktsioonide raames, märkis Politico, lisades, et Põhja- ja Ida-Euroopa riigid kutsusid samal ajal kehtestama rangemaid piiranguid.

Lõplik kokkulepe lõi õigusliku ja poliitilise aluse keelata viisade väljastamine sõjas osalenud tegev- ja endistele Vene sõjaväelastele, jättes nõukogule otsustada, millal keeld jõustub.

Politicoga vestelnud Läti peaminister Andris Kulbergs ütles, et tema riik sooviks veelgi laiemat piirangut Vene kodanikele.

"Kas me oleme hulluks läinud?! Me lubame Venemaa sõduritele, kes tapavad [ukrainlasi] lahinguväljal, viisasid anda," ütles ta Riiat külastanud Politico ajakirjanikule.

Kulberg lisas, et tema büroo survestab kõigile Venemaa kodanikele üldise viisakeelu kehtestamist, mitte ainult sõjaväelastele.

Kuigi EL karmistas Venemaa kodanikele viisade väljastamise reegleid juba 2022. aastal, väljastasid EL-i riigid 2025. aastal üle 600 000 viisa Venemaa kodanikele.